Millised on kõige sagedasemad traumad, mis libeda ilmaga seostuvad?

Kõige rohkem esineb eakate patsientide madala energiaga osteoporootilisi murdusid. Sagedamini tuleb ette traumasid randmepiirkonnas, kodarluus ja nimmelülides, lülisambas, vaagnaluus ja reieluu proksimaalses osas ehk puusaliigese piirkonnas. Noorel inimesel on nende kohtade murdmiseks vaja väga kõrget energiat, kuid vanuritel piisab raske murru saamiseks lihtsast libisemisest ja kukkumisest.

Kas luumurde saab kuidagi ennetada?

Kahjuks saabub Eestis talv alati ootamatult. Küll aga saab enne kodust väljumist kaaluda, kas õueminek on põhjendatud ja ilm ohutu. Kas teed on puhtad, kas tänaval on ohtlikke lõike. Kaasa soovitan võtta täis laetud akuga mobiiltelefoni, et vajadusel abi kutsuda.

Õue minnes peaks kriitilise pilguga üle vaatama oma riietuse, mis peaks olema kihiline ja kaitsma külma eest. Samas ei tohiks kihte liialt palju selga panna, sest see võib liikumist takistada ja inimese kohmakamaks muuta. Kindlasti on oluline valida haakuva tallaga jalanõud, mis on varustatud kas jääpiikide või muu karedust andva pinnaga. Tasub kaasa võtta kepid, et paremini tasakaalu hoida.

Tasakaalu säilitamiseks peaks kõndima väikeste sammudega ja jalad kergelt harkis. Ei tohi kiirustada. Kui on näha, et buss hakkab peatusest väljuma, siis ei ole mõtet tormata, sest tagajärjed võivad olla ootamatud. Eakama inimese jaoks võib kukkumine halvimal juhul reieluumurruga lõppeda.

Kui abinõudest hoolimata inimene kukub, siis tuleb abi kutsuda. Püsti tõustes tasub olla ettevaatlik: esmalt vii end ühele küljele, tõmba põlved kõveraks ja aita end käte abil vaikselt üles. Rutates tõusmine võib uue kukkumisega lõppeda. Juhul kui kõik kohad on valusad ja pole võimalik ise püsti tõusta, siis peabki endale abi kutsuma ja mobiiltelefoni kasutama. Vajadusel tuleb kutsuda kiirabi, kes siis osutab vajalikku abi.

Soovitan õues käia ajal, kui ilmastikuolud on stabiilsed, esmane jää- ja lumetõrje teostatud, on päevane aeg ning ettevaatusabinõud kasutusele võetud. Abiks on ka toetav kaaslane.

Millal tuleks saadud traumaga EMOsse pöörduda?

Keeruline on kindlaid põhimõtteid paika panna. Üldiselt aga peaks koheselt EMOsse pöörduma luumurrutunnuste puhul: suur turse, silmnähtav verevalum, jäseme ebaloomulik kuju, iseloomulik krõbin vigastuse piirkonnas ja võimetus jäset või traumapiirkonda kasutada.

Kui aga noor ja terve inimene on kukkunud, tõuseb püsti ja on natuke kange, otsest valu ei tunne ja saab tegevustega jätkata, siis on tõenäoliselt tegu kergema põrutusega ja reeglina sel juhul kuhugi ei pöörduta. Ent kui teisel või kolmandal päeval turse ja valu süvenevad, jäset korralikult liigutada ei saa ja sümptomid on märgatavamad, siis on mõistlik tulla traumapunkti.

Kui kaebused lähevad üle, aga umbes nädala pärast on ikka tunne, et ranne on kange ja midagi valesti, siis peaks juba abi otsima perearstilt. Nädal ja rohkem vana trauma korral traumapunkti ei pöörduta. Muidugi võtame sellest hoolimata kõik patsiendid vastu, vaatamata sellele kui suur või väike mure on.

Milliste vahenditega kodus kergemaid traumasid leevendada?

Traumade puhul on esmane abivahend külm, mitte külmageel. Viimast võib kasutada siis, kui tõesti midagi muud käepärast pole. Oled mäe peal ja paned geeli ruttu peale. Koduses keskkonnas võiks olemas olla spetsiaalne külmakott või isegi sügavkülmast võetud marjad ja muu käepärane.

Kindlasti ei panda külma otse nahale, vaid vahele tuleb asetada riie, et vältida nahakahjustust. Külma võib peal hoida 20 minutit järjest ja nii iga paari tunni tagant. Protseduuri võib korrata 72 tunni jooksul pärast traumat. Tihti panevad inimesed külmakoti 10-15 minutiks peale, leiavad, et see ei aita midagi ja loobuvad abivahendist. Külma valuvaigistav ja turset alandav toime on aga tuntav mainitud 72 tunni jooksul traumast ja seda peab tegema korrektselt.

Olulised abivahendid on ka valuvaigistid. Sageli tullakse traumapunkti ja öeldakse, et valuvaigisteid ei tahetud või ei osatud võtta või polnud neid saadaval. Käsimüügis on saadaval ibuprofeen ja paratsetamool, mis täiskasvanud tervele inimesele tugevaid kõrvaltoimeid ei põhjusta.

Ibuprofeeni annus täiskasvanule on 400 mg 3 korda ööpäevas ja paratsetamoolil korraga 1 g, samuti 3-4 korda ööpäevas. Tegu on ohutu annusega ka neile, kellel võivad juba olla terviseprobleemid. Trauma korral võib neid julgelt 3-5 päeva manustada ja ka omavahel kombineerida, sest need ravimid mõjutavad valu erineva koha pealt.

Millal kahtlustada peatraumat?

Esiteks peaks hindama, kui suure energiaga trauma saadi. Vastu puud sõites on ilmselgelt tegemist suure energiaga traumaga ning inimese võiks jälgimisele viia. Kindlad sümptomid, mis viitavad raskele peatraumale on mälukaotus alates traumahetkest või tagasiulatuv mäluhäire ehk ei suudeta meenutada, mis juhtus päev enne traumat. Ka tugeva peavalu, iiveldamise ja oksendamise puhul peaks viivitamatult abi otsima, näiteks kiirabi kutsuma.

Ettevaatlik tasub olla laste ja vanuritega. Eakamad inimesed võtavad tihti verd vedeldavaid preparaate ja sümptomid võivad seetõttu olla varjatud. Eakatel on suur oht saada ajuverevalum, mis võib juhtuda ka väiksema energiaga toimunud lihtsa kukkumise tagajärjel. Kui laps on peale kukkumist loid ja käitub teistmoodi, kaebab iiveldamist ja oksendab, siis tuleb kindlasti EMOsse pöörduda. Lapsed ei oska alati ise oma sümptomeid selgitada ja siin peab vanem märke lugema.