Ortopeed soovitab: kuidas suviste spordivigastuste korral esmaabi anda?

Spordivigastuste puhul sõltub paranemine eelkõige inimese õigest tegutsemisest.Foto: Shutterstock

Suvine hooaeg on tulvil erinevaid spordisündmusi, mis on suunatud nii harrastus- kui ka profisportlastele. Seetõttu esineb rohkem nii traumasid kui ülekoormusvigastusi. Confido meditsiinikeskuse ortopeed dr Mihkel Mardna selgitab, millised on enamlevinud spordivigastused ja kuidas esmaabi anda.

Spordis esineb kahte tüüpi vigastusi: ülekoormusvigastused ning traumad ehk ägedad vigastused. Ülekoormusvigastused tekivad inimese kehaliste iseärasuste ja välistingimuste koosmõjul. „Ülekoormusvigastus on kroonilise mikrotrauma tagajärg. Jooksjale võivad trauma tekitada ebasobivad jalatsid või jooksuraja pinnas, samuti vale tehnika ja riietus. Näiteks kui jookseme pidevalt maantee kaldpinnal,“ toob dr Mardna Confido ajaveebis esile.

Kõige sagedasem ülekoormuse sümptom on süvenev valu. “Esimese asjana tuleb valu põhjustav tegevus lõpetada, kuid sellepärast ei pea veel sportimist lõpetama. Näiteks jooksu saab asendada ujumise või rattasõiduga,” soovitab ortopeed. Kui valutavale kehapiirkonnale õigel ajal puhkust anda, paranevad harrastussportlase ülekoormusvigastused enamasti ravita. Kui aga valu ei ole kahe nädala jooksul möödunud, tuleks konsulteerida arstiga, kes paneb diagnoosi ja määrab ravi.

Mardna sõnul on suurim probleem valu eiramine või selle mitte teadvustamine. Valu aga on organismi ohusignaal, millele tuleb reageerida. Valu kannatades treenimine ei ole õige. Kui võtta valu summutamiseks valuvaigistit ja jätkata valu põhjustavat tegevust, võib hoopis suuremat kahju tekitada. Vigastus võib muutuda krooniliseks, mis tähendab, et lihas- ja sidekoes on toimunud struktuursed muutused ning sellisel juhul on vigastust juba keerulisem ravida.

Ägedat vigastust ehk traumat on ortopeedi sõnul keeruline vältida – vigastuse võib saada kukkumisel, kokkupõrkel kaassportlase või spordivahendiga, vale liigutuse, hüppe või tõuke tagajärjel. Sellised spordivigastused tekivad jõu ja kiiruse koosmõjus. „Nikastamine võib juhtuda korvpallimängus kukkudes või näiteks suusatades suurelt kiiruselt kukkudes,” toob Mardna näiteid.

Millised on spordivigastuste esmaabivõtted?

Ülekoormusvigastuste puhul sõltub paranemine eelkõige inimese õigest tegutsemisest. Paraku nihestuste, nikastuse ja venituste puhul on ravi enamasti keerulisem ning valu ja paistetust saab esmaabiga vaid leevendada.

Kui vigastatud piirkonnas tekib valu rahuolekus, jäseme liigutamisel või toetumisel ning turse on silmnähtav, soovitatakse kasutada spordivigastuse esmaabivõtteid (ingliskeelne lühend: PRICE). Eelkõige on see näidustatud alajäseme (hüppeliiges, põlv) vigastuste korral:

  • Protection ehk kaitse: vigastatud piirkond tuleb kiiresti fikseerida, kaitsmaks seda vigastuse süvenemise eest.
  • Rest ehk puhkus: tuleb lõpetada valu põhjustav tegevus ning puhata.
  • Ice ehk jää: vigastatud piirkonnale tuleks asetada külmakott (jääkott) 1-3 päeva jooksul 6-8 korda päevas, 15-20 minutit korraga. Naha külmakahjustuse vältimiseks tuleks külmakoti ja naha vahele asetada kuiv riie. Külm leevendab valu, alaneb reaktiivne põletik ja turse ning veresooned ahenevad.
  • Compression ehk surve: vigastatud piirkond tuleb turse peatamiseks siduda elastiksideme või elastse ortoosiga. Jälgi, et surve ei oleks liiga tugev!
  • Elevation ehk ülespoole tõstmine: tõsta ja hoia vigastatud jäset (kehtib eelkõige jala kohta) ülejäänud kehast kõrgemale.

Ägedate vigastuste ja traumade korral, eriti kui tekib kiiresti silmnähtav turse või on luumurru kahtlus, tuleb dr Mardna sõnul pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

“Kindlasti tuleb meeles pidada, et keha töötab ühtse tervikuna. Koormuse ja puhkuse tasakaalu eiramine on suur viga, mis põhjustab ülekoormusvigastusi ja ägedaid sporditraumasid,” rõhutab ortopeed.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.