Ka kergemate vigastuste puhul on perearsti teavitamine oluline

“Trauma puhul, kus vigastatud kehaosal on tugev paistetus, kuju muutus ja liikuvuse piiratus, peaks esimese asjana pöörduma erakorralise meditsiiini olukorda. Näiteks luumurru puhul esineb sageli suur turse, silmnähtav verevalum, jäseme ebaloomulik kuju, iseloomulik krõbin vigastuse piirkonnas ja/või võimetus jäset või traumapiirkonda kasutada.

Väiksema trauma puhul, millega ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju muutust ega liikuvuse piiratust tasub esimese asjana pöörduda perearsti poole ning vajadusel võtta valu leevendamiseks suukaudset valuvaigistit,” lausus Tiisvelt.

Tema sõnul on enamasti inimestele teada, kuidas käituda luumurru või tõsisema vigastuse korral, kuid keerulisem on leevenduse leidmine siis, kui inimene on kukkunud, kuid tõuseb püsti ja on küll natuke kange, kuid otsest valu ei tunne ja saab tegevusega jätkata.

“Siis on tõenäoliselt tegu kergema põrutusega ning reeglina sel juhul arsti poole ei pöörduta. Apteeker saab pärast traumat soovitada ortoosiga liigese liikuvuse piiramist, et anda traumast taastumiseks puhkust. Kui aga kolme päeva jooksul sümptomid kas süvenevad või on olukord muutusteta, peaks patsient siiski kindlasti perearsti või raviarsti teavitama,” nentis proviisor. 

Ka kergemate vigastuste, nagu näiteks korvpalli mängides hüppeliigese vigastamine, komistamine trepil või kukkumine randmele, on perearsti teavitamine oluline. Et ei jääks vahele normaalne raviahel ehk alustada tuleks perearstist, kes vajadusel suunab raviarstile, kes suunab omakorda vajadusel taastusravile ning füsioteraapiasse.

“Trauma toimumise aeg ja iseloom peavad olema fikseeritud, et hiljem ei saaks traumast mingi kroonilise protsessi algus – näiteks löögi või kukkumise tagajärjel võib esmasest põrutusest tekkida kõõluste või ümbritevate kudede põletik, mis võib viia funktsioonihäire või liigese kulumiseni,” selgitas Tiisvelt. Ta lisas, et traumade puhul saab nõu ja abi ka proviisorilt, kui arsti poolt on kirjutatud välja retseptiravimeid või on vaja kasutada ortoosi. 

Trauma tagajärjel võib olla vajalik ortoosi kasutamine

“Näiteks luumurru või -mõra korral fikseeritakse kahjustunud piirkond, kuid olenevalt trauma raskusastmest on mõnikord vajalik pärast kipsi eemaldamist ka ortoosi kasutamine. Ortoos on mõeldud luude, lihaste ja närvisüsteemi düsfunktsioonide kompenseerimiseks. Oluline on rääkida oma arsti või terapeudiga, et leida just endale sobivaim ortoos. Ka valitud Südameapteegi apteekides töötab erialase koolituse saanud ortoosinõustaja, kes oskab vastavalt arsti või spetsialisti soovitusele leida sobiva ortoosi,” kutsus proviisor üles vigastuste eest hoolt kandma.

Ta lisas, et ortoosid aitavad vähendada koormust liigesele ja fikseerivad liigese loomuliku asendi, vältides liigese moondumist või vale asendi kujunemist. Samuti toestavad ortoosid lihaseid ja sidemeid, vähendades neile langevat koormust. 

“Tervisekassa hüvitab kindlustatutele kodus iseseisvalt kasutatavaid meditsiiniseadmeid, mille hulka kuuluvad ka ortoosid. Ortooside abil saab ravida haigusi ja vigastusi ning nende kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise,” lausus proviisor.

Ortooside ostmiseks saavad retsepti või meditsiiniseadme kaardi patsiendile välja kirjutada perearst ja/või eriarst ühe ortoosi eest jäseme kohta funktsioonihäire kompenseerimiseks pärast operatsiooni või traumat. “Kuid ortoose saab vajadusel soetada ka ilma hüvitiseta jäseme toestamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Kuna ortoose on erinevaid, tasub nõu küsida ortoorinõustajalt, kes aitab valida just sulle mugavaima toestusvahendi,” soovitas Tiisvelt.