1. Astu samm tagasi

Teadvusta endale, mida praegu teed, millised vanad harjumused sind praegu konflikti tõukavad. Jälgi, mida ütled ja ära ütle midagi, mis võiks konflikti võimendada. Pane tähele, kas ja kuidas on sinu mõtted kallutatud – ega sa ei mõtle stiilis „kõik või mitte midagi“, ei tee sääsest elevanti ega vaata maailma läbi mustade prillide?

2. Eesmärgiks olgu lahenduse leidmine

Konflikt tekib nii või naa, kui sinu eesmärgiks on teist poolt ümber muuta, kellegi üle võit saada või kedagi süüdistada. Seega tee endale selgeks ja anna ka teisele teada, mis on sinu jaoks arutelu eesmärk ning millised kavatsused sul on. Hakka konfliktist rääkima ainult juhul, kui sinu kavatsuseks on probleemi lahendada, midagi uut õppida või oma vaateid ja tundeid väljendada.

3. Kuula, et mõista

On väga harv, et inimene tajub vestlust konfliktina, kui ta tunneb, et on ära kuulatud. Nii kuulab ka tema sind parema meelega. Muutus saab tekkida ainult siis, kui lased tugevatel tunnetel minna, ei vaidle ega püüa ennast tõestada, vaid tõesti kuulad ja mõistad teise poole arvamust.

4. Ära süüdista

Väljenda oma tugevaid tundeid teist poolt süüdistamata. Kasuta selleks „mina-sõnumit“:

5. Võta oma oletuste eest ise vastutus

Ole valmis oma tõlgendustest lahti laskma – kui oled veendunud, et sinu tõde ongi tõde, on konflikt kerge tekkima. Jaga oma mõtteprotsessi, kuidas sina järeldasid kirjeldatud asjaoludest just seda, mida järeldasid ning uuri, kuidas teine pool oma järeldusteni jõudis.

6. Ühised arvamused

Too välja ühised seisukohad ja valdkonnad, kus olete nõus. See vähendab kaitsepositsiooni mõlemalt poolt.

7. Uuri, mis on teise poole jaoks kõige tähtsam

Uuri ja küsi küsimusi uudishimulikult. Sa saad probleemi lahendada vaid siis, kui saad teada, mida teine pool päriselt tahab ja ihkab. Algul konflikti astudes on igal inimesel probleemi jaoks valmis mõeldud vaid üks lahendus ja see on tema oma.