Laialdane vaktsineerimine aitab kaasa ka ravikulude vähendamisele. „Puukidest põhjustatud haiguste raviks kulub igal aastal meie kõigi ühisest ravirahast miljoneid eurosid. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam viis sellesse haigestumise ja tervisekahjude tekkimise ennetamiseks,“ lisas tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Hea teada!
Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.
Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole. Sellele haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides.
Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist
Puukentsefaliidi vältimiseks pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse kuuajase vahega, soovituslikult enne aktiivse puugihooaja algust, ning kolmas süst aasta hiljem. Aga märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks siiski esmane kaitse olemas.
Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku. Vaktsineerimiseks kulub orineteeruvalt 10-15 minutit.
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada. “Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel näiteks terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ sõnas Rootslane.
Puugid ründavad ka linnakeskkonnas
Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.
Kõige enam levib puukidega puukborrelioos ning seda haigustekitajat tuvastati möödunud aastal lausa 32%-l puukidest. Kõige enam tuvastati mullu puukborrelioosi Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal.
Terviseamet jätkab ka tänavu puukide korjamisega, et haigustekitajate levikut seirata. Hooaja jooksul korjatakse ühest kogumiskohast vähemalt 1000 puuki, mida hiljem terviseameti rahvatervise laboris uuritakse.
