Mida teha siis, kui ravimit kaasas ei ole või see otsa saab?
Neier selgitas, et Euroopa Liidu arsti poolt välja kirjutatud retseptiravim kehtib kõigis teistes Euroopa Liidu riikides. Seega saab Eestis väljastatud retsepti alusel ravimit soetada ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Apteekri sõnul on siiski tavapärane, et teises riigis müüakse ravimit mõne teise nime all ning see võib tekitada inimestes kahtlusi, kas tegemist on ikka õige ravimiga. “Võõras riigis ei pruugi olla ka tavalised käsimüügiravimid samade nimedega ning see võib muuta ka kõige lihtsamate kurgupastillide ostmise tavainimese jaoks keeruliseks,” nentis farmatseut.
Sellistes olukordades soovitab Neier pöörduda Eesti apteekri poole, sest ükskõik, kas tegu on käsimüügi- või retseptiravimiga, ei tasu hakata tundmatute ravimitega ise katsetama, sest erinevatel toimeainetel võib olla erinev mõju ja manustamissoovitus. Kui korraga võetakse erinevaid ravimeid, tuleb olla teadlik ka nende koostoimete osas.
“Kõige lihtsam on pöörduda Eesti apteekri poole vestlusakna kaudu, mis on olemas iga Eesti apteegi kodulehel. Südameapteegil on olemas ka spetsiaalne nõuandeliin, kust saab ravimialast nõu väljaspool tavapärast apteekide tööaega ning sõltumata sellest, kas helistaja asub Eestis või välisriigis. Nõuandeliinile saab helistada kasvõi otse välisriigi apteegist ning apteeker saab soovitada sobivat ravimit vastavalt toimeainetele,” kirjeldas Neier olukordi, mil Eesti apteegist saab nõu ka võõral maal viibides.
Nõuandeliinil (tel: +372 605 7171) vastab ravimialastele küsimustele alati farmatseut, kes oskab nõu anda nii Eestis kui välisriigis müüdavate apteegikaupade osas, ükskõik, kas abi on vaja õige ravimi või hoopis tundlikule nahale vajaliku kreemi soetamisel. Neier lisas, et nõuandeliinilt saab mõistagi nõu ka kodumaal viibides – retsepti olemasolu kontrollimiseks, reisi- ja koduapteegi kokku panemiseks ja ravimite kättesaadavuse osas.
