Eestlaste suurim tervisemure on väsimus: arst annab nõu, kuidas see seljatada

Foto: Shutterstock

Väsimusel võib olla erinevaid põhjuseid ning see võib viia mitmete tervisemuredeni. SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp selgitab, kuidas ära tunda, kas tegemist on ajutise väsimusega või on tegemist probleemiga, mis nõuab rohkem sekkumist.

“Väsimus on enamlevinud põhjus, miks eestlased tulevad tervisekontrolli. Kuigi väsimus on midagi, millega ollakse harjunud elama, võib väsimus endas peita mõnda tõsisemat terviseprobleemi, mistõttu on oluline selle põhjuseid uurida,” ütles dr Raave-Sepp.

Väsimuse põhjuseid võib Dr Raave-Sepa sõnul olla sadu, kuid sagedamini on see seotud kiire elutempo, haiguste või vigastustega, vaimse tervise, vähese une, ravimite tarvitamise või mõne aine puudusega organismis. “Esineb ka kroonilise väsimuse sündroomi, mida iseloomustab pikka aega kestnud väsimus, millel pole kindlat põhjust,” nentis dr Raave-Sepp.

Kui väsimus on ajutine ja seotud näiteks unepuuduse või lühiajalise stressiga, võib see laboriarsti hinnangul tavaliselt mööduda pärast puhkust või stressi leevendavaid meetmeid. “Kuid kui väsimus on püsiv või mõjutab oluliselt igapäevast elukvaliteeti, võib see viidata tõsisematele terviseprobleemidele ja vajab täiendavaid vereanalüüse ja arstipoolset hinnangut, sest sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis,” ütles dr Raave-Sepp.

Seetõttu soovitab laboriarst väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks alustada organismi üldseisundit hindavate vereanalüüsidega: hemogramm, ferritiini ja vitamiin D taset ning kilpnäärme seisundit hindavad analüüsid võivad aidata selgitada väsimuse tagamaid.

Sagedased väsimuse põhjustajad on D-vitamiini ja rauavaegus

Madal D-vitamiini ja raua tase on kõige sagedasemad väsimuse ja energiapuuduse põhjustajad. “Üle poolte SYNLABis täiskasvanutele tehtud D-vitamiini analüüsidest oli eelmisel aastal D-vitamiini tase alla normi. Vitamiin D parimaks allikaks on päike, mida meie laiuskraadidel, eriti külmal ja pimedal ajal on paraku vähe. Selle vaegus põhjustab lisaks väsimusele mitmeid tervisemuresid, sest vitamiin D mõjutab immuunsüsteemi, osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ning on oluline ka luudele, lihastele, hammastele ja koordinatsioonile,” lausus dr Raave-Sepp.

Ka rauapuudus põhjustab väsimust ning seega tuleks püsiva väsimuse korral vereanalüüsiga  raua tagavara hinnata. “Rauda on organismil vaja hapniku transpordiks kudedesse. Raua vähesuse tagajärgedeks võivad olla kahvatu jume, liigeste valulikkus, peavalud, vähimalgi füüsilisel koormusel hingeldamine ja südame puperdamine ning mälu-, meeleolu- ja tähelepanuhäired, külmakartus,” selgitas SYNLABi laboriarst.

Dr Raave-Sepa sõnul võib ka teatud ravimite tarvitamine kõrvalmõjuna väsimustunnet põhjustada: “Ravimitest võivad väsimust tekitada allergiaravimid, külmetusravimid, vererõhuravimid, antidepressandid, rahustid ja uinutid, psühhoosivastased ravimid, vähiravimid, lihaslõõgastid, narkootilised valuvaigistid ja langetõveravimid.” Ravimite tarvitamisega seotud väsimustunne möödub reeglina ravimi tarvitamise lõpetamise järgselt.

Väsimusest võitu saamiseks soovitas dr Raave-Sepp keskenduda tervislikele eluviisidele. “Oluline on piisav uni, tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus ja ka regulaarne tervisekontroll. Väsimust ei tohiks lihtsalt ignoreerida: kuigi väsimusega seljatamine võib nõuda mitmeid muudatusi elustiilis ja harjumustes, viib tervislike valikute tegemine suurema energiatasemeni ja parandab üleüldist heaolu,” selgitas laboriarst tervislike eluviiside olulisust.

Kuidas väsimusest jagu saada?

  • Piisav puhkeaeg:  jälgi, et töö- ja puhkeaeg oleks tasakaalus ning unetunde piisavalt. Täiskasvanud inimestele soovitatakse tavaliselt magada umbes 7–9 tundi ööpäevas, kuid täpne unevajadus võib varieeruda sõltuvalt inimese individuaalsetest vajadustest, terviseseisundist, elustiilist ja geneetikast.
  • Füüsiline aktiivsus: igapäevane füüsiline aktiivsus või liikumine värskes õhus on võitluses väsimuse vastu parim abiline, aidates kaasa nii füüsilise kui vaimse tervise paranemisele.
  • Täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine: tervislik toitumine tagab kehale vajalikud toitained, sealhulgas süsivesikud, valgud ja tervislikud rasvad, mis on olulised energia tootmiseks. Regulaarsed toidukorrad hoiavad veresuhkru taseme stabiilsena, mis aitab säilitada püsivat energiataset kogu päeva vältel.
  • Kontrolli tervist: pea nõu arstiga, et välistada oluliste ainete puudus ja haigused, mis võivad väsimust põhjustada.  
  • Vajadusel tarbi toidulisandeid: kui toidulaud on mitmekesine, kuid siiski on tekkinud vitamiinide või mineraalainete puudus, pea nõu arstiga, et konsulteerida, milliseid ja mis koguses toidulisandeid peaksid tarbima.
  • Turguta immuunsüsteemi: paljude nakkushaiguste läbipõdemisega kaasneb väsimustunne, mis võib kesta ka pikalt pärast haiguse taandumist. Tugev immuunsüsteem aitab organismil haigustekitajatega võidelda, haigestudes kiiremini paraneda ja tulevasi haigusi vältida.
 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.