Sügisel pöörduvad inimesed apteeki sageli selleks, et otsida võimalikku põhjust iga-aastasele energiataseme langusele. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa leiab, et enesetundele tuleks sügisel kindlasti tähelepanu pöörata ning selleks on erinevaid võimalusi.

D-vitamiini tähtsust ei maksa alahinnata

Farmatseudi sõnul leidub tõepoolest inimesi, kes küsivad apteekrilt nõu jõuetuse, nõrkuse ja madala stressitaseme pärast. “Kõik kliendid ei teadvusta veel endale, et külmetushaigused kipuvad tekkima siis, kui organismi vastupanuvõime ja energiavarud on langenud. Seega usun, et enda enesetundele peab tähelepanu pöörama,” sõnas ta.

Kuivõrd päikesevalgust jääb aina vähemaks, tuleks esimese hooga veenduda, millised on inimese vitamiinivarud. Eeskätt puudutab see Anton Ojamaa sõnul D-vitamiini, mida eestlastel sageli nappima kipub.

“Mõni inimene arvab, et on haigeks jäänud, kuid organism vajab tegelikult D-vitamiini. Sellel on lihtne põhjus: kui inimene ei võta 2–3 suvekuu jooksul üldse D-vitamiini, siis selle tugevatoimelise ja väga olulise aine kontsentratsioon veres langeb umbes 50% võrra,” selgitas ta. Seetõttu kurdavadki inimesed just sügiskuudel enamasti madala energiataseme ja jõuetuse üle. “Õnneks on D-vitamiini alane teadlikkus viimastel aastatel siiski paranenud,” lisas ta.

Ka B-vitamiini puudus võib olla probleem

Teine oluline vitamiin, mille üheks sümptomiks on madal energiatase, on B-grupi vitamiinid, millest üks hulk osaleb aktiivselt organismi ainevahetuses. “Jõuetus võib tekkida ka mõne mineraalaine puuduse korral – näiteks peaks rauasisaldust kontrollima perearsti juures, sest ka selle puudus põhjustab nõrkust ja väsimust,” märkis farmatseut.

Kuid põhjusi, miks energiapuudus tekib, võib olla rohkem ning selle taga on teinekord ka tõsised terviseprobleemid nagu siseorganite haigused, hormoonide ebatasakaal, aga ka elustiilist tingitud tegurid nagu stress, liigse tee/kohvi tarbimine, ebatervislik toitumine, ebapiisav uni ja vähene liikumine. “Just seetõttu võivad inimesed suurema tõenäosusega külmetushaigustesse haigestuda ning kurta halva enesetunde, apaatia, unisuse, töökuse ning elukvaliteedi languse üle,” märkis Ojamaa.

Kõigepealt veendu, seejärel tegutse

Kuid mida sügisväsimuse ja jõuetuse korral ette võtta? “Esimene asi, mida mina farmatseudina soovitaksin, on pöörduda kas apteeki või perearsti poole, et teostada tervisetestid ja/või vereanalüüsid ning määrata D-vitamiini ning raua sisaldus veres. Kui need on normis, siis soovitaksin tarvitada B-grupi vitamiine, kuna need kindlasti midagi halba organismile ei tee,” juhendas apteeker.

Üle tuleks vaadata oma igapäevased harjumused ja rutiinid. “Kindlasti tuleks magada öösel vähemalt 8 tundi, tarbida piisavalt vett ja liikuda rohkem värskes õhus. Samuti soovitaksin mõnda toidulisandit apteegi sortimendist, mis tõstaks inimese vastupanuvõimet ja annaks energiat juurde,” lisas Ojamaa.

Just tervislikul eluviisil on hea enesetunde vaatest ülioluline roll. “Tänapäeval istume liiga kaua arvuti taga või koormame ennast liiga palju tööga. Igasugune liialdamine hakkab töötama meie vastu, mistõttu tuleb silmas pidada, et kõik oleks omavahel tasakaalus. Tööd on vaja kõigil teha ja kohv on mõõdukas koguses isegi kasulik, aga liialdamine ning teadmatus viib probleemideni,” sõnas farmatseut ja lisas, et ka uuringud kinnitavad, et regulaarne liikumine vähendab organismis põletikke ning isegi 4000 sammu päevas vähendab surmariski mitukümmend protsenti. 

Kui nende näpunäidete järgimisel ei toimu enesetundes ühe kuu jooksul suuremat muutust või enesetunne läheb kehvemaks, soovitab farmatseut pöörduda perearsti poole, et halva enesetunde sügavam põhjus välja selgitada.