Hea uni

Kaheksa verenäitajat, mida pideva väsimustunde puhul kontrollida

Kui ka pärast korralikku ööund oled energiast tühi, tasub oma verenäite kontrollida.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

  • Dormeo – parim kingitus,
  • mida teha endale ja oma lähedastele, on
  • hea uni!

Oled kogu aeg väsinud ega saa aru, milles on probleem? Jaksu pole, tuju samuti mitte ja peeglisse vaadates võib tõdeda, et on olnud säravamaid aegu? SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann annab nõu, milliseid tervisenäite sellisel juhul kontrollida.

„Väsimus võib olla nii mõnegi haiguse sümptom, kuid sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis,“ tõdeb laboriarst dr Meeli Glükmann.

Arsti sõnul võib pideva väsimuse, jõuetuse, pearingluse, südamepekslemise kui ka kahvatu ja kuiva naha põhjuseks olla kehvveresus ehk aneemia. Kehvveresus tekib siis, kui hemoglobiini (rauda sisaldav valguline ühend) sisaldus veres on normaalsest madalam ja pole piisavalt terveid punaliblesid, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse. 

“Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb nende jõudlus ja me võime tunda väsimust. Sellist justkui hapnikunäljas seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,” täpsustab dr Glükmann. Liigse väsimuse põhjuseks võib olla ka kehvveresuse eelne seisund. WHO statistika alusel kannatab selle all tänapäeval pea 30% rahvastikust. Levinud on ka B-grupi vitamiinide vähesusega seotud aneemiad.

Rauapuuduse all kannatab iga viies naine

Rauavaegust esineb kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised. „Uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudus just vererohkete menstruatsioonide tõttu ja raseduse ajal, kuid lisaks ka taimetoitlastel ning suurema koormusega treenijatel,“ selgitab dr Glükmann. 

Arsti sõnul ei tohi seejuures unustada sedagi, et rauapuudus ja aneemia esinemine võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele, näiteks seedetrakti haigused või H pylori infektsioon.

Iseseisvalt rauda juurde võtma hakata dr Glükmann ei soovita, kuna organismile on ohtlikum raua üle- kui alatarvitamine. Juhul, kui veretestid näitavad rauapuudust, tuleks seda õiges koguses juurde võtta.

Oluline on laboriarsti sõnul seegi, millega koos rauda juurde võtta. Rauapreparaate tasub võtta pigem koos hapu mahla ja vee kui piimaga. Mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist. 

Vereloomevitamiinid: B12 ja foolhape 

Sageli seostatakse hapnikurikast ja hästi toimivat vereringet vaid kõrge rauatasemega, kuid tegelikult on sama oluline roll täita veel folaadil ehk foolhappel ja B12-vitamiinil. Neid kahte koos nimetatakse ka vereloomevitamiinideks. 

„Folaadid ja vitamiin B12 aitavad organismis punaverelibledel jaguneda, mis on vajalik selleks, et hapnik meie kehas pidevalt ringleks ja kõik olulised protsessid toimiksid. Seetõttu võib aneemia taga olla hoopis B12 ja folaatide puudus,“ selgitab dr Glükmann.

Arst viitab taas tervisekontrolli olulisusele õige ravi määramisel. Folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. 

Väsimus võib olla märk D-vitamiini puudusest 

Väga oluline väsimusest märku andev verenäitaja on ka D-vitamiini vaegus kehas. Kurnatuse ja energiapuuduse korral tasuks seda kindlasti kontrollida. 

Kui 2020. aastal oli D-vitamiini tase alla normi (<75nmol/l) pea 75% SYNLABis teostatud proovivõttudest, siis 2021. aastal moodustas alla normväärtuse 67% tulemustest. Kuigi statistika on võtnud esmakordselt positiivse pöörde, siis 29% testidest näitab ikka D-vitamiini taset alla 50nmol/l, mida võib dr Glükmanni sõnul pidada juba oluliseks D-vitamiini defitsiidiks. 

“D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab lisaks immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesi kõhunäärmes. See aitab vererõhku reguleerida, toetab vere hüübimist ja närvikoe talitlust, samuti hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet,” selgitab dr Glükmann.

D-vitamiini madalat taset seostatakse tänapäeval ka suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusse, kasvajatesse ning erinevatesse infektsioonidesse. Seejuures tasub teada, et vaegus annab endast tunda just väsimusena. 

Koensüüm Q10 

Koensüüm Q10 on vitamiinisarnane ühend, millel on antioksüdantiivne mõju organismile ning mille langus võib avaldada mõju südame-veresoonkonna tervisele. Puuduse sümptomiteks on taas väsimus ja energiapuudus, aga ka südamehaigused ja diabeet. 30ndates hakkab Q10 süntees meie organismis vähenema ning teadlik tarbimine läbi toidu või preparaatidena võib olla vajalik, kui vereproov seda kinnitab. 

Kilpnäärme üle- ja alatalitlus

Pidev väsimus võib olla ka märk kilpnäärme üle- ja alatalitlusest. Kõige enam esineb kilpnäärme alatalitlust ehk hüpotüreoosi, mil inimene on väsinud ja passiivne, seda ka pärast korralikku ööund. Südametöö aeglustub, kõht on kinni ja nahk kuiv. Välja võivad hakata langema juuksed. Isu ei ole, kuid aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal kasvab. 

Kilpnäärme ületalitluse ehk hüpertüreoosi korral on esmasteks sümptomiteks hoopis põhjendamatu kaalulangus ja suurenenud söögiisu. Lisandub käte värisemine, närvilisus, higistamine ja kuumatalumatus ning muidugi tohutu väsimus. 

Kaheksa olulist verenäitajat väsimuse põhjuste tuvastamiseks

Väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks on dr Glükmanni sõnul kaheksa erinevat verenäitajat, mis esmased vastused terviseseisundi kohta annavad:  

  1. Hemogramm võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu;
  2. Ferritiin peegeldab juba konkreetselt raua tagavara organismis;
  3. Vitamiin B12 aktiivne vorm näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks aga ka närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset;
  4. Vitamiin D vaegus annab endast tunda just väsimusena;
  5. Folaat peegeldab samuti normaalseks vereloomeks olulise B-grupi vitamiini sisaldust;
  6. Koensüüm Q10 toetab südame-veresoonkonna tööd, samuti südamelihaste tööd;
  7. TSH (kilpnäärme analüüs) tuvastab kilpnäärme üle- ja alatalitluse;
  8. hsCRP (põletikumarker) peegeldab mitmete väsimusega märku andvate haiguste algfaasi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.