Unenõustaja sõnul ongi suurem osa inimesi kesk-kronotüüpi ehk lähevad loomupäraselt magama kella 21:00-00:00 vahemikus. Hommikused kronotüübid lähevad magama enne 21 ja hilised kronotüübid pärast südaööd.
Seejuures hiliseid kronotüüpe on tegelikult väga vähe – umbes 10 protsenti inimestest. “Neid on väga vähe, kellele sobibki päris hilja magama minna ja hilja üles tulla ja nad tunnevad ennast nõnda väga hästi ja värskena. Minu praktikas mulle väga hiliseid kronotüüpe jõudnud polegi,” nendib Vernik.
“Maailmas on leitud ka nii-öelda delfiinitüüpi magajad ehk tundlikud magajad, kellel on leitud PER-3 geeni mutatsioon. Ehk see geen, mis suuresti määrab ära, mis tüüpi magaja sa oled, ei tööta neil nii nagu võiks. Need on väga rahutud magajad ehk unetud, keda ei õpetagi magama. Neid on maailams umbes üks protsent, kuid neid delfiine tuleb järjest juurde,” lisab unenõustaja.
Vernik rõhutab, et enda kronotüüpsuse ja täpse uneaja teadmine on väga oluline – isegi tund aega liiga hilja magama minemist hakkab aastate jooksul järjest unevõlga kasvatama. “Kui sinu ajule sobib geneetiliselt magama minna kell 22, aga sina lähed magama kell 23, siis juba oled väikses unevõlas – aju ei saa piisavalt sügavat und, väsid kiiremini ja oled unisem,” kirjeldab psühholoog ja hoiatab, et pika aja peale arenevad nõnda välja terviseprobleemid.
“Kui inimene ei saa piisavalt kvaliteetset und – mitte ainult unetundides, vaid ka melatoniini koguses -, siis kuhjuvad ajju toksilised ained, mis teevad aju aeglaseks. Seetõttu muutub inimene kognitiivselt vähem võimekaks – häiritud on nii mälu, tähelepanuvõime kui ka keskendumine.”
Enda kehale sobivat unerütmi saab ise jälgida, aga see nõuab aega ja järjepidevust. Esmalt tuleb muidugimõista üle vaadata oma unehügieen. Seejärel on põhiline märksõna oma keha kuulamine.
“Kui oled õhtul väsinud, siis minegi voodisse magama ära. Ja kui ärkad, siis tõusegi kohe voodist üles – piira oma voodisoleku aega ja ära passi seal niisama. Proovi seda ühte rütmi iga päev hoida. Kui tundub, et see sobib – tunned pärast kahte-kolme nädalat, et enesetunne on päris hea -, siis võbki oletada, et oled üsna lähedal oma loomulikule unegraafikule. Kui tunned ikkagi suurt unisust, siis järelikult on midagi valesti – kas aeg pole õige või unepikkus peaks olema teine,” selgitab unenõustaja.
