Hea uni

Peagi ees seisev kellakeeramine kellelegi head ei tee: kuidas ajahüppega paremini toime tulla?

Kellakeeramine toob kaasa häireid une-ärkveloleku rütmis.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

  • Dormeo – parim kingitus,
  • mida teha endale ja oma lähedastele, on
  • hea uni!

Igal aastal oktoobri viimase pühapäeva öösel kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, sest toimub üleminek talveajale. Uneõde Laura Nulk-Uskov selgitab, kuidas see meie unestruktuurile mõjub ja kuidas tunniajase ajahüppega paremini toime tulla.

Uneõde Laura Nulk-Uskov tõdeb, et talveajale üleminek pakub paljudele näiliselt tabamatu kingituse – lisatunni und. Tegelikult ei anna see aga esmapilgul ootuspärast efekti. “Sügisese kellakeeramise järel ärkavad inimesed umbes pool tundi varem, kokkuvõtlikult saavad nad magada une struktuuri muutumise tõttu paarkümmend minutit vähem,” märgib ta.

Uneõde toob välja, et alates 2001. aastast on läbi viidud küsitlusi ja uuringuid, mis on näidanud kellakeeramise mõju inimeste tervisele ja liiklusohutusele negatiivselt. Positiivseid tegureid paraku napib. “On leitud, et see võib endaga kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme ja suurenenud haigusjuhtumite arvu eelkõige vaimse tervise ning südame- ja veresoonkonna haiguste näol. Lisaks sagenevad liiklus- ja tööõnnetuste arvud,” loetleb Nulk-Uskov.

Ajalooliselt on kellakeeramine põhinenud ideel säilitada loomulikku valgust ning seeläbi säästa energiatarbimiselt. Kuigi energiasääst on endiselt oluline eesmärk, on energiakasutusmustrid aja jooksul suuresti muutunud. Uneõde leiab, et kellakeeramise võimaliku majandusliku kasu kaalub üles negatiivne mõju inimeste tervisele koos kaudsete tagajärgedega.

Keda sügisene kellakeeramine kõige rohkem mõjutab?

“On leitud, et inimesel kulub uue unerütmiga kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane elu- ja töörütm võib olla sel ajal häiritud,” nendib uneõde.

Niisiis tekitab kellakeeramine häireid une-ärkveloleku rütmis. Kuigi mõnel inimesel möödub see üleminek nii, et ta ei ei saa arugi, on palju inimesi, kelle jaoks see toob kaasa pikemaajalise suurenenud päevase unisuse ja kurnatuse. Siin mängib rolli kronotüüpsus.

Uneõde toob välja, et sõltuvalt ööpäevase aktiivsuse perioodist võib inimesi jaotada kolme kronotüübi alusel „lõokesteks“, „tuvideks“, „öökullideks“. Inimese kronotüüp hakkab kujunema suguküpsuse perioodil, täielikult on see välja kujunenud 20ndateks eluaastateks ja on püsiv 50ndate eluaastateni. See vastutab selle eest, et me tunneme end teatud päevaperioodidel erksamalt ja mõnel ajal unisemana. 

“Sügisene kellakeeramine on raskemini talutav just varajastele kronotüüpidele ehk niinimetatud hommikuinimestele,” toob Nulk-Uskov välja.

“Teatud haigusseisunditega inimesed ja need, kelle aju alles areneb, on aga tõenäoliselt vastuvõtlikumad kellakeeramisest tulenevatele negatiivsetele tervisemõjudele. Sõltumata kronotüübist tekitab kellakeeramine rohkem hädasid neile, kellel on juba varem unevõlg või unehäired. Rohkem on mõjutatud lapsed, noorukid ja eakad.”

Uneteadlased ja unemeditsiinieksperdid on seega selgelt seisukohal, et kellakeeramine meile head ei tee. Nende soovituseks on peatada regulaarne suve- ja talveajale ümberlülitumine ning väljuda sellest tsüklist võimalikult vööndiaja lähedaselt ehk siis loobuda jäädavalt üleminekust talveajalt suveajale. “Sellekohased ettepanekud on europarlamendi tasemel tehtud ning arutlused on käimas, kuid see nõuab eri riikide tasandil veel palju koostööd,” tõdeb uneõde.

Kuidas kellakeeramisega kõige paremini toime tulla? 

Uneõe sõnul on suveaja lõpp hea võimalus unehügieeni lähtestamiseks. “Hea unehügieen aitab kellakeeramisest tulenevate mõjudega paremini kohaneda ning on võtmetähtsusega ka hea tervise säilitamise seisukohalt,” lubab ta.

Siin on mõned uneõe nipid, kuidas toetada head unehügieeni: 

  1. Oluline on võtta teadlikult aega uue unerütmiga kohanemiseks. Selle asemel, et kulutada täiendavat unetundi hilisõhtusele ekraaniajale, mine pühapäeva õhtul oma tavapärasel ajal magama.
  2. Pimeda aja saabudes on oluline pöörata ekstra tähelepanu enesehoolitusele. Võta lisaaega tegevusteks, mis lõõgastavad ja laevad. Oluline on viibida võimalikult palju õues ning võtta päevavalgusest maksimumi. Kui nädala sees selleks aega napib, siis planeeri pikk jalutuskäik või jooks nädalavahetusse, isegi pilvise ilmaga.
  3. Vajadusel kasuta valgusteraapia seadet. Valgusteraapia seade simuleerib päevavalgust ning on eriti kasulik lühikestel talvepäevadel, kui päevavalgust on vähe.
  4. Enam võiks tarbida serotoniinitaset tõstvaid toiduaineid, nagu kodujuust, päevalilleseemned, ananass, tofu, spinat, banaan. Veendu, et tarbid lisaks D-vitamiini sobivas annuses, lähtuvalt enda D-vitamiini vereseerumi väärtusest. Vajadusel pea nõu spetsialistiga. 
  5. Väldi tund enne magamaminekut telefoni või tahvelarvuti vaatamist, kuna ere valgus pärsib uneks vajaliku melantoniini tootmist. 
  6. Loo mugav unekeskkond. Kasuta oma magamistuba ainult magamiseks ja loo mugav keskkond, mis soodustab magamist (vaikne, pime ja jahe). Investeeri ka kvaliteetsesse madratsisse.
  7. Kui halb uni ja pidev väsimus muutub igapäevaelu osaks, siis kindlasti ära jää selle murega üksi, vaid pöördu abi saamiseks spetsialisti poole.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.