Teadlased selgitasid välja ideaalse uneaja, mis hoiab keskealiste aju tervist

Kui kaua võib keskealine inimene tervist rikkumata magada?Foto: Shutterstock

Cambridge’i ülikooli teadlased usuvad, et nii liiga vähe kui ka liiga kaua magamine toob tõenäolisemalt pikemas perspektiivis kaasa kognitiivseid probleeme. 

Pole saladus, et paljudel meist ei õnnestu magada nii palju kui soovitatakse. Liiga vähene magamine võib aga lisaks meeleolu ja tähelepanuvõime häirimisele kutsuda esile ärevust, põhjustada nahaprobleeme ja isegi mõjutada kehakaalu, vahendab The Daily Telegraph

Ühendkuningriigis tegutseva Cambridge’i ülikooli teadlaste 2022. aasta aprillis läbi viidud ja teadusajakirjas Nature Aging üllitatud uuring näitas, et inimeste jaoks, kes soovivad keskeas ja edaspidigi säilitada head vaimset tervist, on une ideaalne pikkus seitse tundi. 

Vähem kui seitse tundi öö jooksul magamine seondub kehva vaimse sooritusega. Seega läheb avastus vastuollu seniste soovitustega magada korraga seitse kuni üheksa tundi. 

Värske uurimuse autorid analüüsisid ligi poolelt miljonilt täiskasvanud britilt (38–73aastaste vanusegrupp) projekti UK Biobank raames kogutud andmeid. UK Biobank on tänini jätkuv pikaajaline uuring, mis seirab osalejate magamisharjumusi, vaimset tervist, heaolu ja kognitiivset sooritust. 

Selgus, et nii ebapiisav uni kui ka ülemäärane põõnamine seonduvad aeglasema infotöötlemiskiiruse ning kehvema visuaalse tähelepanuvõime, mälu ja probleemide lahendamise suutlikkusega. Seitsme tunni pikkune uneperiood osutus „õndsuspunktiks“ ka vaimsele tervisele — need, kes magasid sellest kas vähem või rohkem, kogesid rohkem ärevust ja depressiooni ning tundsid end üldiselt vähem hästi. 

„Hea ööuni on oluline kõigis eluetappides, aga eriti vananemise ajal,“ märkis üks uurimuse autoreist, Cambridge’i psühhiaatriateaduskonna professor Barbara Sahakian. „Vanemaealiste inimeste une kvaliteedi parandamise viiside väljatöötamine on vaimse tervise ja heaolu säilitamise ning kognitiivse mandumise ennetamise seisukohalt kriitilise tähtsusega, eriti psühhiaatriliste häiretega ja dementsete patsientide jaoks.“ 

Uurijate osutusel võib ebapiisava unega seonduva kognitiivse mandumise üks põhjus olla mälestuste tihendamise juures olulist rolli etendava sügava une puudujääk. Sügava une häired seonduvad lisaks amüloidi kuhjumisega. Amüloid on oluline valk, mis valesti kokku pakkimisel võib ajus tekitada naaste ja tänke, mis on iseloomulikud dementsuse mõnedele vormidele. 

Magamine aitab jääkaineid kõrvaldades säilitada aju tervist, mistõttu ebapiisav uni võib pärssida organismi toksiinidest vabanemise suutlikkust. Varasemad uuringud on samuti näidanud, et katkendlik uni seondub põletikulisuse kõrgema määraga, mis omakorda seondub suurema vastuvõtlikkusega vanadushaigustele. 

Uurimisrühm analüüsis ka 40 000 uuringus osalenud inimese ajutomogramme ning avastas selgeid erinevusi regulaarselt vähem või rohkem kui seitse tundi maganute andmetöötluse ja mäluga seonduvate ajupiirkondade ülesehituses. 

„Ehkki me ei saa lõpliku kindlusega väita, et liiga vähe või palju magamine põhjustab kognitiivseid häireid, paistab meie pikemale ajaperioodile keskendunud analüüs seda mõtet kinnitavat,“ toonitas Hiina Fudani ülikooli professor ja üks uuringu autoreist Jianfeng Feng. „Kuid põhjused, miks eakamate inimeste une kvaliteet on halvem, on nähtavasti keerukad ning neid mõjutab kombinatsioon meie geneetilisest ülesehitusest ja aju struktuurist.“

Toimetas Mart Kalvet

 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.