Unetusest on saanud meie aja haigus – uuringud näitavad, et majanduslikult arenenud riikides lausa 30% inimestest ei maga. Magamatusest on saanud justkui asi, millega hoobelda: “Oi ma täna üldse ei maganud. Aina mõtlesin tööle! Nii palju uusi häid ideid tuli!”

Eestlaste lemmik abivahend: püsirohutünn

Üha enam inimesi ei oska ilma unerohuta magama jääda. Viimase 10 aastaga on eesti arstid igal aastal üha rohkem ja rohkem uinuteid ja rahusteid välja kirjutanud.

“Unerohtude puhul on keskealiste ja vanemate seas seas väga kõrge kasutamine probleemiks ja uinutisõltuvusega inimesi on väga palju,” kinnitab Fertilitase unearst Heisl Vaher. Probleemiks pole aga ainult arstide poolt välja kirjutatud abimehed.

“Eestlaste seas on uinuti nr 1 klaas veini. Alkohol on kõige kättesaadavam lihaselõdvestaja, aga see hakkab lammutama unerütmi ning kui oled 40-45aastane, siis on uni rikutud. Isegi väike kogus alkoholi on halb. Ja eriti halb on alkohol koos ravimitega. See on püsirohutünn,” toonitab Vaher.

“Ravimitel on kuuldus kui lihtne lahendus unetusele. Inimesed oskavad seda oodata ja küsida,” tõdeb ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. “Unerohutablett on lühiajaliselt lihtne lahendus: patsient jääb magama. Aga on oht sattuda nõiaringi. Kui jääda kasutama, siis selle ära jätmise nähud tekitavad jälle unetust ja see tekitab jälle tunde, et vajan ravimit.”

Üks väike tablett ja mitte midagi enam ei mäleta

“Une arhitektuur häirub olulisel määral ja pikaks ajaks – sügava une osakaal langeb,” selgitab Vaher ja toob välja ka teise murekoha: “Suur probleem on nende ravimite foonil tekkiv sõltuvus. Unerohud, nagu zolpideem, zopikloon, mis on valdavalt kasutusel tava elanikkonnas mõjuvad pikas perioodis ajule laastavalt. Aga sarnane mehhanism on ka rahustitel, näiteks enimlevinud Xanaxil.”

“Me ei tea kui kiirelt see kellelgi tekib. Inimesed jõuavad mu juurde siis, kui probleem juba käes: nad võtavad uinutit, aga ikkagi ei maga,” toob unearst ja psühhoterapeut Tuuliki Hion näite oma praktikast.

“Kui annused lähevad suureks, siis tekib jääkunisus. Inimene on oma igapäevastes toimetustes loid, tähelepanematu ja ebakindel,” selgitab Laius.

“Uinuti on kehas järgmise õhtuni ja see häirib mälu tegevust, keskendumist ja kordinatsiooni. On inimesi, kes on kogu järgneva päeva kohmakad, nagu udus ja on tunda, et mälu läheb halvemaks,” lisab Hion. Ta toob välja veel ühe olulise probleemi: “selleks ajaks kui ravim toimib, võtab ta oivaliselt mälu ära. On uuringuid, mis väidavad, et sa tegelikult ei maganudki öösel nii palju, aga sa lihtsalt ei mäleta seda aega.”

Arstide sõnul satub inimene nii justkui pidevasse nõiaringi. Igapäevase tabletivõtmisega söövad inimesest ennast sisse enda pidevasse rahustamise ja ergutamise süsteemi. Päeval üritatakse öösel võetud uinuti tekitatud väsimusest jagu saada, öösel proovitakse jälle ennast maha rahustada. “Sealt tsüklist välja tulla on väga keeruline ja see tekitab pikaajalist kasutamist,” hoiatab Laius.

Võtad korra, hakkadki võtma

“Inimesi on võimatu maha saada tabletilt, sest inimese süsteemid ei toimi enam normaalselt. Väga pikal kasutamisel ravimid sekkuvad ikka väga tugevalt sellesse, kuidas aju toimib,” toob Hion välja olulise probleemi.

“Unetuse ravi spetsialistina tean, et inimesed ennustavad oma järgmist päeva ette. Nad mõtlevad: homme oluline päev, võtan uinuti, sest äkki ma ei maga! Tegelikult ei oleks ka tabletita midagi häda,” kirjeldab Hion.

“Igal patsiendil võib tulla vajadus, et kasutada korra uinutid. Näiteks kui on kurb perekondlik sündmus. Mure on aga see, et meil on liiga palju neid, kes kasutavad püsivalt,” sõnab Laius. Kuigi arstid kirjutavad tavapäraselt välja maksimaalse ravikuuri ehk 60 tabletti, ei ole need Laiuse sõnul mõeldud kasutamiseks kuude või aastate kaupa.

“Peaks piirduma kahe nädalaga. Paljudel inimestel käib tabletivõtmine aga igal õhtul enne magama jäämist. Ilmselt nad tunnevad, et ilma selleta magamata ei saa. Inimestel, kel päevane liikumine väike, tekib see, et ta ei väsi ära lihtsalt. Eriti kui päeval magada, siis ei jäägi magama öösel,” toob Laius välja unerohu liigtarvitamise põhjuseid.

“On ju hästi lihtne kirjutada uinuti välja, aga meedikutel ei ole aega ja võimalust uurida, kuidas inimene seda võtab ja sellest saabki püsiv kasutamine. Selle pealt on väga raske maha saada,” lisab Hion.

Mis siis ometi aitaks?

Tihtipeale ei mõista inimene isegi oma unetuse põhjuseid. Küll saab ta aga aru sellest, et tarvitatud aine toob enesetundele leevendust. Olgugi, et üpris lühiajaliselt. Ajapikku ravimite tolerants kehas tõuseb ja vastavalt suurenevad endise efekti saavutamiseks vajalikud kogused.

“Mõne aja pärast tekib sageli, et inimesed hakkavad üles ärkama üha varem. Alguses magasid rohtu võttes hommikuni, nüüd aga ärkavad juba viie ajal ja siis nelja ajal ja siis juba kolme ajal. Alguses jäid kohe magama, aga siis juba tunni-kahe jooksul. Tekib ravimi toime vähenemine. Ravi alustades ei tea kunagi ette kui kiirelt see kellelgi tekib,” hoitab Hion.

Tulemuseks on see, et esialgsele probleemile lisandub juurde juba sõltuvushäire. “Inimestel on soov saada kiirelt korda ja see on arusaadav, aga kiireid lahendusi pole,” sõnab Hion. “Unega saab palju asju ka ilma ravita ära teha, aga see nõuab asjade ära tegemist. Endaga tegelemist.”

Mida teha, kui uni ei tule?

Arstid on selgelt ühel meelel. Uni niisama voodis oodates ei tule. Niisama voodis vedelemist tuleb vähendada ja mitte suhtuda nii negatiivselt unetusse. Võta asja neutraalselt. Vastasel juhul ajad oma aju lihtsalt ärevusse ja und ikka ei tule.

Tegele unetuse põhjustega. Muidugi päevasel ajal, mitte öösel. Ärevus ei lase magada? Probleemid tööl või kodus? Halvad harjumused viivad une? Muuda neid!

Proovi mediteerimist. Kuula rahulikku ja lõõgastavat muusikat ning tee endale ajule selgeks, et praegu pole aeg, mil töö- ja muremõtteid mõlgutada. Keskendu tõsiasjale, et probleemid on ka hommikul ikka alles ja neid saab hommikul värske peaga lahendama hakatata.

Pane paika kindel unerutiin. Tõuse igal hommikul koos kellaga ja mine õhtul voodisse alles siis kui oled unine. Päeval võib vajadusel puhata, aga ka see puhkamine on ikkagi koos äratusega. Puhkad 15-20 minutit ja tõused üles. Ülejäänud aja ei tohi voodis lamada.

Rohkem liikumist! Une tekkeks on vaja iga päev 1-2 tundi aktiivselt kehalist liikumist. Kui kehaline aktiivsus on väga väike, siis tee õhtul midagigi. Alustuseks kõnni vähemalt 15 minutit igal õhtul vabas õhus.

Ekraanid kinni! Enne voodisse minekut peab inimesel olema vähemalt 90 minutit ekraanivaba aega. Seega – nutitelefon esikusahtlisse, telekas kinni ja loe parem raamatut.