Hambaarstita ei saa

Niisiis ongi operatsiooni kavandades oluline enne hambad-igemed üle vaadata ja neid vajadusel ravida, sest kui suus on põletik, võib see pärast operatsiooni kaasa tuua tüsistusi, halvemal juhul uue operatsiooni. „Selleks, et kardioloogid või ortopeedid saaksid teha keerulisi südameoperatsioone või paigaldada liigeste endoproteese, on vaja suuõõs täies ulatuses terveks ravida,“ selgitas näo-lõualuukirurgia arst-resident Tiiu Kivimaa.

Välja on vaja ravida kaaries, hammaste juurtealused põletikud ja igemepõletik. Eemaldada tuleb need hambad, mis on põletikus ja mida ei ole võimalik ravida. „Patsient peaks ka edaspidi säilitama hea suuhügieeni ja käima regulaarselt hambaarsti vastuvõtul,“ rõhutas Kivimaa, et ka pärast operatsioone ei tohi suutervist käest lasta.  

Enne südameoperatsioone ja liigeste endoproteesimist peab patsiendil olema tehtud panoraamröntgenülesvõte ning saadud hambaarstilt tõend suuõõne haiguste ravimise ja põletiku puudumise kohta. Kui raviarstil tekib kahtlusi patsiendi suuõõne seisundi suhtes, siis palutakse röntgenipildi põhjal konsultatsiooni näo-lõualuukirurgilt või hambaarstilt. Ka vähi ravimisel on hea suutervis hädavajalik, sest vastasel korral võivad hambaprobleemid keemia- või kiiritusravi tagajärjel ägeneda.

„Oletame, et patsiendil on vähk ja ta saab peapiirkonna keemia- ja kiiritusravi. Kuid enne onkoloogilise raviga alustamist ei lasknud ta enda suud üle kontrollida. Pärast ravi alustamist on tal suus tekkinud äge põletik, sest vähiravi tõttu on immuunsus vähenenud. Tal tuleb eemaldada hammas või mitu hammast, sest nad ei ole ravitavad. Hambad eemaldatakse, kuid haavad enam ei parane, tekib luunekroos. Vajalik võib olla lõualuu osaline või täielik eemaldamine. Ja seejärel luude rekonstruktsioon ja lootmine, et nekroos edasi ei arene,“ maalis hambaarst ja tervisekassa hambaraviteenuse juht Marjo dr Sinijärv kõheda pildi sündmuste võimalikust käigust.

Samas saaks nii kurba stsenaariumit vältida, kui inimene käiks enne keemia- või kiiritusraviga alustamist hambaarsti vastuvõtul. „Siis oleks ta lasknud põletikulised hambad eemaldada, haavad oleksid paranenud ja alles seejärel oleks alustatud onkoloogilist ravi ning nekroosi lõualuudes poleks tekkinud. Nii et asi saab toimida kahtepidi: suutervise tõttu halveneb üldtervis või üldtervise ravi tõttu halveneb suutervis ja põhjustab raskeid tüsistusi suuõõnes,“ kirjeldas dr Sinijärv.

Siinkohal on hea teada, et tervisekassa rahastab täielikult teatud onkoloogilise ja hematoloogilise diagnoosiga inimeste hambaravi. Tasuta hambaravi on tagatud nendele patsientidele, kellel on kõige suurem oht lõualuude nekroosi tekkeks.

Suu kordategemiseks võib kuluda aasta

Hambaarstide liidu liikmete seas 2023. aasta septembris tehtud küsitluse tulemustest joonistusid välja inimeste peamised probleemid suutervisega: kaaries, igemehaigused ja puuduvad hambad, mis on enamasti tingitud halvast suuhügieenist ja vähesest hambaarsti külastamisest. Üks küsitlusele vastanud hambaarstidest rõhutas, et näitajad on võrreldes Euroopa keskmistega kehvad ja see peegeldab elanikkonna teadmatust suutervise hoidmise kohta – toitumine on süsivesikuterohke ja sage, suuhügieen on puudulik ning hambaarsti juures ei käida.

Tiiu Kivimaa nentis, et kahjuks on väga paljude Eesti inimeste jaoks hambaravi hinna tõttu kättesaamatu ja tegeletakse vaid ägedate probleemide või tüsistuste raviga. Niisiis sõltubki operatsiooni- või ravieelne suu kordategemise aeg ja hind sellest, kui hulluks on olukorral lastud minna. Hambaarstide hinnangul võib raviks kuluda kuu kuni kolm, aga keerulisematel juhtudel ka aasta. Üks küsitlusele vastaja tõi näite, et on inimesi, kes pole üldse hambaarsti vastuvõtul käinud ja kel on vaja eemaldada 20 põletikus hammast. Samas on neid, kes käivad järjepidevalt vastuvõtul ja enne endoproteesimist on vaja vaid veidi hambakivi eemaldada.

Suutervise parandamise rahalisest küljest rääkides ei maksa unustada ka seda, et tervisekassa tasub osaliselt ravikindlustatud täiskasvanute hambaravi eest. Summad ei ole ühe inimese kohta suured, kuid kokkuvõttes moodustavad need meie ühisest ravikindlustusrahast priske summa. Seega ei saa hüvitise eest küll kogu suud korda, aga hüvitis kulub marjaks ära suutervise regulaarseks kontrollimiseks ja esmaseks raviks.

„Nii nagu inimesel on oma perearst, võiks tal olla ka oma hambaarst, kelle nõustamisel ja vajadusel ka sekkumisel võimalikke suu- ja hambahaiguseid ennetada või varakult märgata. Ennetus ja vajadusel varajane ravi on kindlasti vähem kulukad kui tüsistuste ravi. Hambaravihüvitise mõte on eelkõige suunata inimesi iga-aastasele hambaarsti vastuvõtule ka täiskasvanuikka jõudes,“ toonitas dr Sinijärv.

Kuid selleks, et hambad-igemed terved püsiksid, saab ise palju ära teha, ja nagu muudeski valdkondades, on ka siin ennetus tublisti odavam, kui tagajärgedega tegelemine. „Hea suutervis tähendab terveid või ravitud hambaid ja terveid igemeid. Selle eeldus on igapäevane hea suuhügieeni pidamine ja regulaarne hambaarsti külastamine,“ võttis arst-resident Tiiu Kivimaa teema kokku.

Tekst: Heli Lehtsaar-Karma/Tervisekassa