Hambaarstita ei saa
Niisiis ongi operatsiooni kavandades oluline enne hambad-igemed üle vaadata ja neid vajadusel ravida, sest kui suus on põletik, võib see pärast operatsiooni kaasa tuua tüsistusi, halvemal juhul uue operatsiooni. „Selleks, et kardioloogid või ortopeedid saaksid teha keerulisi südameoperatsioone või paigaldada liigeste endoproteese, on vaja suuõõs täies ulatuses terveks ravida,“ selgitas näo-lõualuukirurgia arst-resident Tiiu Kivimaa.
Välja on vaja ravida kaaries, hammaste juurtealused põletikud ja igemepõletik. Eemaldada tuleb need hambad, mis on põletikus ja mida ei ole võimalik ravida. „Patsient peaks ka edaspidi säilitama hea suuhügieeni ja käima regulaarselt hambaarsti vastuvõtul,“ rõhutas Kivimaa, et ka pärast operatsioone ei tohi suutervist käest lasta.
Enne südameoperatsioone ja liigeste endoproteesimist peab patsiendil olema tehtud panoraamröntgenülesvõte ning saadud hambaarstilt tõend suuõõne haiguste ravimise ja põletiku puudumise kohta. Kui raviarstil tekib kahtlusi patsiendi suuõõne seisundi suhtes, siis palutakse röntgenipildi põhjal konsultatsiooni näo-lõualuukirurgilt või hambaarstilt. Ka vähi ravimisel on hea suutervis hädavajalik, sest vastasel korral võivad hambaprobleemid keemia- või kiiritusravi tagajärjel ägeneda.
„Oletame, et patsiendil on vähk ja ta saab peapiirkonna keemia- ja kiiritusravi. Kuid enne onkoloogilise raviga alustamist ei lasknud ta enda suud üle kontrollida. Pärast ravi alustamist on tal suus tekkinud äge põletik, sest vähiravi tõttu on immuunsus vähenenud. Tal tuleb eemaldada hammas või mitu hammast, sest nad ei ole ravitavad. Hambad eemaldatakse, kuid haavad enam ei parane, tekib luunekroos. Vajalik võib olla lõualuu osaline või täielik eemaldamine. Ja seejärel luude rekonstruktsioon ja lootmine, et nekroos edasi ei arene,“ maalis hambaarst ja tervisekassa hambaraviteenuse juht Marjo dr Sinijärv kõheda pildi sündmuste võimalikust käigust.
Samas saaks nii kurba stsenaariumit vältida, kui inimene käiks enne keemia- või kiiritusraviga alustamist hambaarsti vastuvõtul. „Siis oleks ta lasknud põletikulised hambad eemaldada, haavad oleksid paranenud ja alles seejärel oleks alustatud onkoloogilist ravi ning nekroosi lõualuudes poleks tekkinud. Nii et asi saab toimida kahtepidi: suutervise tõttu halveneb üldtervis või üldtervise ravi tõttu halveneb suutervis ja põhjustab raskeid tüsistusi suuõõnes,“ kirjeldas dr Sinijärv.
Siinkohal on hea teada, et tervisekassa rahastab täielikult teatud onkoloogilise ja hematoloogilise diagnoosiga inimeste hambaravi. Tasuta hambaravi on tagatud nendele patsientidele, kellel on kõige suurem oht lõualuude nekroosi tekkeks.