Tartu linnas ja maakonnas on kopsuvähi sõeluuringu läbiviimist katsetatud alates 2021. aastast. Esmalt tehti seda väiksemas mahus, kuid 2024. aastaks osales juba lõviosa Tartu ja Tartumaa perearstikeskustest. Perearstid ja -õed suhtlesid oma nimistute 55–74-aastaste ravikindlustatud patsientidega (kokku üle 24 400 inimese) ja küsisid, kas nad suitsetavad või on kunagi suitsetanud ja kas nende peres on esinenud kopsuvähki. Saadud vastuste alusel määratud riski põhjal suunati osa patsiente madaladoosilisse kompuutertomograafiasse, et tuvastada võimalik kopsuvähk.
Elva kesklinna perearstikeskuses töötav perearst Maarika Kukk leidis, et kopsuvähi sõeluuringust on palju kasu. „Alguses olime kollektiiviga katseprojektis osalemise vastu, kuna tööd on nii palju, et uusi kohustusi oli väga raske juurde võtta. Kui otsustasime siiski sõeluuringut katsetada, nägime, kui palju kasu on kompuuteruuringutest. Ühel patsiendil leiti kopsuvähk, mis on praeguseks juba opereeritud. Palju on leitud ka erinevaid kopsu patoloogiaid ning muid haiguslikke nähte teistes elundites, nagu südames, kilpnäärmes, luu-liigesesüsteemis või seedeelundites,“ selgitas dr Kukk.
2023. aasta augusti lõpu seisuga oli sõeluuringutel diagnoositud 30 kopsuvähi juhtu, neist enam kui pooled olid esimeses ja teises ehk varajases staadiumis. Avastatud vähkidest opereeriti 67%, samas on väljaspool sõeluuringut avastatud kopsuvähkidest kirurgiliselt ravitavad vaid kuni veerand.
Tänavu algas eesnäärmevähi sõeluuringu katseprojekt
Eestis avastatakse aastas ligi tuhandel mehel eesnäärmevähk, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav. Eesnäärmevähi varasemaks avastamiseks alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) koos tervisekassa, uroloogide seltsi ning Tartu Ülikooli kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaiglaga eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringuga.
TAI ja tervisekassa saadavad alates mai lõpust sõeluuringu kutse 50–69-aastastele Tallinna ja Tartu meestele, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul teinud varakult eesnäärmevähki tuvastavat PSA analüüsi ning kellel ei ole elu jooksul diagnoositud eesnäärmevähki. Kokku on mehi, kellele pakutakse võimalust teha laboris PSA analüüs (prostataspetsiifilise antigeeni vereanalüüs), rohkem kui 13 000. Mehed, kelle vereanalüüsi tulemus näitab kõrget PSA taset, suunatakse uroloogi vastuvõtule. Uroloog teeb intervjuu, hindab riske ja suunab kõrgema riskiskooriga mehed MRT uuringule.
„Eestis on eesnäärmevähk meestel kõige sagedamini diagnoositud vähivorm. Samuti oleme sellesse vähki suremuse poolest Euroopas esirinnas. Varase avastamise korral on see vähk väga hästi ravitav,“ sõnas Maria Suurna, lisades, et praegu töötatakse selle nimel, et tulevikus saaks eesnäärmevähi sõeluuringut teha üle Eesti.