Hea tervis

Kopsuarst: astma ravimine vajab arsti ja patsiendi tihedat koostööd

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Astma on krooniline haigus, mis vajab kolmepoolset koostööd – patsiendi, esmatasandi ravi ehk perearsti ja -õe ning kopsuarsti vahel. Kuna tegemist on haigusega, mille kulg ja käitumine võib ajas väga erineda, siis on erinevate osapoolte koostöö haiguse ravis väga oluline, rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog dr Pille Mukk.

Eestis on astmapatsiente hinnanguliselt 5-8 protsenti rahvastikust. Ümmarguselt võib öelda, et iga perearsti nimistus on kuskil 60 astmahaiget, kellega igapäevaselt tegeletakse. Perearstikeskus on astmapatsiendi esmane kontakt ja regulaarne tugi, vähemalt korra käivad enamus astmahaiged ka kopsuarsti juures. Püsivalt on kopsuarsti vaateväljas on aga alla pooled astmahaigetest ehk tõsisemad haiged.

„Astma ravimine on kindlasti perearsti, kopsuarsti ja patsiendi vaheline tihe koostöö,“ ütleb pulmonoloog dr Pille Mukk. Inimese hingamisteed on tundlikud, kuid astmaatikutel on need ülitundlikud ja neid mõjutavad erinevad faktorid, näiteks erinevad tolmud, allergiad ja nii aktiivne kui passiivne suitsetamine. „Astma käsitluses on ravimid üliolulised, kuid mitte ravimid üksi. Meil on vaja tuvastada patsiendi riskifaktorid ja need elimineerida ning seejärel sinna kõrvale ravimeid võtta,“ lisab Mukk.

„Koeraallergiaga astmapatsiendina ei saa nii, et olen endiselt suur loomasõber ja kodus on koerad, aga astmarohtu muudkui lisan ja lisan. Sellise koormuse alla ei tohiks organismi panna. Anamneesi ja sümptomitega tuleb riskifaktorid selgeks teha ning kui tegu on olulise faktoriga, siis tuleb valikuid teha – mõnikord on need ka rasked valikud,“ selgitab pulmonoloog.

Lihtne test aitab astmat kontrolli all hoida

Astmaravis on kasutusel püsiravimid ja hooravimid. Neist esimene ehk püsiravim on inhaleeritavad steroidid, mis mõjutavad hingamisteedes toimuvat protsessi ehk allergilist või kroonilist põletikku. „Kui püsiravi adekvaatselt teha, ei ole sümptomeid täna ega teki neid ka edaspidi, sest astma on kontrolli all. Samas vahetut efekti või toimet inimene ise ei tunne,“ märgib arst.

Dr Mukk lisab, et teine ehk hooravim kõrvaldab koheselt hingamisteede ahenemist ehk spasmi, mis võtab ära sümptomid ja leevendab õhupuudust. „Kuna inimene tunneb selle mõju koheselt, siis see on täiesti inimlik, et tahetakse kasutada seda ravimit, mille efekti tuntakse, eriti õhupuuduse korral,“ lisab Mukk.

Kuna astma kontrolli puhul on tegemist ravimiga, mis ei ole tabletid, vaid inhalaatorid, siis on oluline inimese omaosalus ehk oskus ravimit kasutades. „Pereõde või kopsuõde kontrollib inhalaatori kasutamist ikka selleks, et ravim saaks anda maksimaalse efekti. Astmaravimit ostes tuleks ka küsida nõu kindlasti arstilt, apteekrilt või uurida lisainfot internetist, sest peamine on, et ravimi toimeaine ka inimese sisse jõuaks,“ märgib pulmonoloog.

Selle juures on arsti sõnul suureks abimeheks patsiendile astma kontrolltest, mis on igaühele vabalt kättesaadav ning võtab aega vaid mõned minutid. Astma kontrolltest on teaduslikel alustel loodud astmat põdevatele inimestele, mis aitab patsientidel iseseisvalt anda hinnangut oma haiguse hetkeseisule ning vajadusel teha ka operatiivselt vajalikke ravimuutusi.

„Testi tulemusest sõltuvalt saab ravis muutusi teha, mida tänased ravimid võimaldavad ning on selle haiguse puhul väga asjakohane,“ ütleb dr Mukk ning kutsub kõiki kahtluse korral testi tegema ning ka perearsti poole pöörduma. Nagu igasuguste haiguste tulemuslikus ravis, on ka astma puhul oluline selle varajane avastamine ning õige raviga alustamine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.