Astma on krooniline haigus, mis vajab kolmepoolset koostööd – patsiendi, esmatasandi ravi ehk perearsti ja -õe ning kopsuarsti vahel. Kuna tegemist on haigusega, mille kulg ja käitumine võib ajas väga erineda, siis on erinevate osapoolte koostöö haiguse ravis väga oluline, rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog dr Pille Mukk.
Eestis on astmapatsiente hinnanguliselt 5-8 protsenti rahvastikust. Ümmarguselt võib öelda, et iga perearsti nimistus on kuskil 60 astmahaiget, kellega igapäevaselt tegeletakse. Perearstikeskus on astmapatsiendi esmane kontakt ja regulaarne tugi, vähemalt korra käivad enamus astmahaiged ka kopsuarsti juures. Püsivalt on kopsuarsti vaateväljas on aga alla pooled astmahaigetest ehk tõsisemad haiged.
„Astma ravimine on kindlasti perearsti, kopsuarsti ja patsiendi vaheline tihe koostöö,“ ütleb pulmonoloog dr Pille Mukk. Inimese hingamisteed on tundlikud, kuid astmaatikutel on need ülitundlikud ja neid mõjutavad erinevad faktorid, näiteks erinevad tolmud, allergiad ja nii aktiivne kui passiivne suitsetamine. „Astma käsitluses on ravimid üliolulised, kuid mitte ravimid üksi. Meil on vaja tuvastada patsiendi riskifaktorid ja need elimineerida ning seejärel sinna kõrvale ravimeid võtta,“ lisab Mukk.
„Koeraallergiaga astmapatsiendina ei saa nii, et olen endiselt suur loomasõber ja kodus on koerad, aga astmarohtu muudkui lisan ja lisan. Sellise koormuse alla ei tohiks organismi panna. Anamneesi ja sümptomitega tuleb riskifaktorid selgeks teha ning kui tegu on olulise faktoriga, siis tuleb valikuid teha – mõnikord on need ka rasked valikud,“ selgitab pulmonoloog.
