Onkoloog Kertu Kuldsaar ütleb, et kopsuvähk on võrdlemisi agressiivse kuluga ja nii Eestis kui ka mujal lääneriikides surma põhjusena pahaloomulistest kasvajatest esikohal.
2019. aastal diagnoositi Eestis pahaloomuline kopsukasvaja 560 mehel ja 214 naisel. Ligikaudu 40 protsenti kopsuvähi juhtudest avastatakse hilises staadiumis, kus tervistav ravi ei ole enam võimalik ning metastaaside esinemise korral on patsientide viie aasta elulemus vaid 5–10 protsendi ringis. Küll aga on prognoos dr Kuldsaare sõnul parem, kui kopsuvähk on avastatud varases staadiumis, kus haigus on kirurgilise ning süsteem- ja kiiritusravi kombinatsioonidega ravitav. Retsidiivi tekke risk on pärast tervistavat ravi aga siiski olemas ning seetõttu jäävad patsiendid veel viieks aastaks onkoloogi või kopsukirurgi jälgimisele.
“Nii nagu näiteks varajane rinna- ja emakakaelavähk, ei pruugi ka algstaadiumis kopsuvähk anda ühtegi sümptomit,” nendib Kuldsaar. Ta lisab, et algstaadiumis pahaloomulist kasvajat aitab varakult avastada kopsuvähi sõeluuring. Eestis on praegu rakendatud jämesoole-, rinna- ja emakakaela kasvajate sõeluuringud. Kopsuvähi sõeluuringu üle-eestilise rakendamise nimel töö veel käib, see võiks lähimate aastate jooksul perearstide tööülesannete hulka lisanduda.
Miks avastatakse haigus sageli liiga hilja?
Dr Kuldsaare sõnul on kopsuvähi sümptomid eraldiseisvatena ebaspetsiifilised ja nende esinemise korral peab tervishoiutöötaja kindlasti lisaks sagedasematele südame- või kopsuhaigustele välistama pahaloomulise kasvaja esinemise võimaluse.
Sage on näiteks leid, kus keskealine suitsetav mees haigestub pealtnäha kopsupõletikku, kuid antibakteriaalse raviga seisund ei parane ning põhjalikumal uurimisel selgub, et tegemist on hoopis kopsuvähiga.
“Algstaadiumi kopsukasvajad avastatakse tihti n-ö juhuleiuna, tavapärases tervisekontrollis tehtud rindkere röntgenülesvõttel ümarvarjuna,” ütleb Kuldsaar ja toob välja kopsuvähi sagedasemad sümptomid.
- Köha või veriköha
- Kaalulangus
- Väsimus
- Rindkere valu
- Õhupuudus või hingeldus
Ta toonitab, et iga uus tervisemure võiks olla põhjus pöörduda perearsti vastuvõtule, kus arst saab kaardistada kõik sümptomid, valida esmased diagnostikameetodid ja vajadusel suunata patsiendi eriarsti konsultatsioonile.
Kui kopsuvähk on juba kaugsiirdeid andnud, siis on sümptomite pilt veelgi laialdasem. Näiteks ajumetastaas võib tekitada kehapoole nõrkust või krambihooge, selgroolülides esinevad haiguskolded aga seljavalu või jalgade nõrkust.
Kellel on suurim oht haigestuda?
Kuldsaar nendib, et kopsuvähk on küll peamiselt suitsetavate meeste haigus, kuid mitte ainult ja viimastel aastakümnetel on suurenemas naiste kopsuvähki haigestumise osakaal. Samuti on väike grupp kopsuvähki haigestunutest noored mittesuitsetajatest naised.
“Oluline on hoiduda ka passiivsest suitsetamisest, mille korral mittesuitsetaja hingab sisse lähedal suitsetava inimese sigaretisuitsu,” rõhutab ta ja toob välja, et teised tuntud kopsuvähki haigestumise riskitegurid on radooni ja ioniseeriva kiirguse ekspositsioon ning kokkupuude asbestiga.
Viimastest teadusuuringutest on lisaks eelnimetatutele selgunud, et kopsuvähki haigestumise tõenäosus võib olla suurem ka inimese papilloomiviiruse (HPV) kandjatel ja hormoonasendusravi saavatel naistel.
Kopsuvähi sõrmejälg on kirju
Kopsuvähi molekulaargeneetiline sõrmejälg on dr Kuldsaare sõnul kirju. Eristatakse histoloogilisi alatüüpe nagu väikerakk-kartsinoom ja mitteväikerakk-kartsinoom.
Väikerakk-kartsinoom, mida esineb umbes 15 protsendil kõikidest kopsuvähi juhtudest, on kõige agressiivsema kasvumustriga ning halvima prognoosiga. Mitteväikerakk-kartsinoomi sagedasemad koetüübid on adenokartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Just adenokartsinoomide koes esineb sagedamini erinevaid vähi tekkeni viivaid tuvastatavaid geenimutatsioone, mis annavad ravimiarendusele võimaluse neid geenimuutuseid ravimitega mõjutada ja kasvaja arengut pidurdada.
“Kui kasvajakoes esineb tuvastatav biomarker, millele esineb kättesaadav sihtmärkravi, on see esimeses ravireas alati eelistatud, kuna sihtmärkravimite kasvajavastane toime on parem kui keemiaravimitel,” märgib Kuldsaar.
Kõige sagedasem biomarker, mida kopsu adenokartsinoomi koest tuvastatakse, on EGFR mutatsioon, mida esineb ligikaudu 15 protsendil juhtudest, sagedamini naistel ja mittesuitsetajatel.
EGFR nimelist valku sisaldavad ka terved koed, kuid kasvajarakus on see valk kas muutunud või ekspresseeritud hästi suures koguses. Aktiveerivad mutatsioonid EGFR geeni 18-21 eksonites teevad vähirakud tundlikuks kindlatele sihtmärkravimitele. Nimetatud mutatsiooni saab uurida nii kasvajakoest kui ka vereproovist, kust uuritakse rakuvaba kasvaja DNA-d.
Ligikaudu 5 protsendil esineb ALK translokatsioon ning 1–2 protsendil ROS1 mutatsioon. Nii ALK kui ROS1 uuritakse kasvajakoest immuunhistokeemilisel meetodil, positiivne tulemus on tarvis kinnitada molekulaardiagnostikaga. “ALK-mutatsiooniga kopsuvähi raviks on olemas Eestiski kättesaadavad sihtmärkravimid,” kinnitab Kuldsaar. Ta täpsustab, et ALK ehk anaplastse lümfoomi kinaas on valk, millel on raku kasvu ja paljunemise signaalirajal oluline roll. Kui seda valku kodeerivas geenis esineb translokatsioon ehk DNA aluspaaride ümberpaiknemine, võib see viia raku kontrollimatu paljunemiseni ja pahaloomulise kasvaja tekkeni. ALK translokatsiooni esinemisel kopsu adenokartsinoomi koes saab seda tüüpi kasvajat ravida sihtmärkravimitega, millel on tõhusam kasvajavastane toime ning kergemad kõrvaltoimed võrreldes keemiaravimitega.
Kas kopsuvähki saab ennetada?
Dr Kuldsaar rõhutab, et esmane kopsuvähi ennetussoovitus on mitte suitsetada. Ka juba aastaid suitsetanu vähendab sigaretisuitsust loobudes kopsuvähki haigestumise riski.
Veelgi tuleb esile tõsta passiivse suitsetamise olulisust, kuna näiteks töökeskkonnas suitsetav kolleeg võib kahjustada ka teiste ruumis viibijate tervist.
Asbesti tänapäeval enam ehitusmaterjalides ei kasutata, kuid sellega võib siiski kokku puutuda vanemate ehitiste konstruktsioonides. Nii kopsu- kui ka teistesse kasvajatesse haigestumise tõenäosust vähendab puu- ja juurviljade rohke menüü.
C-ANPROM/EE/ALUN/0004, september 2023
