„Mudeli eesmärk on luua perearstidele ja pereõdedele töövahend, mille abil saab tegutseda ennetavalt, et krooniliselt haige inimese tervis ei halveneks ja paremini juhtida tema raviprotsessi, tehes seda koostöös eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga,“ ütles tervisekassa riskipatsientide ravi juhtimise projekti juht Jekaterina Šteinmiller.
„Riskipõhine ravijuhtimise mudel on tervishoiu tulevik, kuna aitab mitmekülgselt toetada raviasutusi krooniliste haigustega patsientide kaasamisel nende raviteekonna ja tervise parandamise protsessi,“ selgitas maailmapanga uurimisrühma juht Daniel Roggers.
Uuenduslik ravimudel
Maailmapank, tervisekassa ja Eesti perearstide selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise katseprojektiga juba 2017. aastal. Kuna esimese projekti tulemused näitasid, et pikemas perspektiivis tasub riskipõhist ravijuhtimist rakendada ka riiklikult, laiendati mudelit 2020.-2022. aasta jooksul ning kaasati teise katseprojekti meeskonda veelgi rohkem perearste ja pereõdesid. Tänaseks on ka teise katseprojektiga edukalt lõpule jõutud ja aeg on teha kokkuvõtteid.
Maailmapank koos teadlastega on teinud aktiivselt koostööd tervisekassaga, et kavandada ja hinnata uuendusliku ravimudeli kasutuselevõttu. Selleks andis maailmapank tervisekassale vajaliku sisendi riskipatsientide katseprojekti väljatöötamiseks ja kavandamiseks, jagades parimaid rahvusvahelisi kogemusi ja panustades ka projekti tulemuste mõõtmisesse ja hindamisse.
„Katseprojektide perioodil analüüsisime hoolikalt, kuidas projekti kaasatud perearstikeskused riskipatsientide suunal oma käsitlust muutsid ja kas sellest tulenevalt muutusid ka patsientide tervisenäitajad,“ selgitas Roggers.
Projekti kaasati 96 juhuslikult valitud perearsti nimistut enam kui 2000 patsiendiga. Üle 70% perearstidest olid rahul riskipõhise ravijuhtimisega ja leidsid, et see on väärtuslik vahend parendamaks krooniliste haigete jälgimist, sh soovivad enamik riskipõhise ravijuhtimisega jätkata ka peale katseprojekti lõppu.