Hea tervis

Maailmapank: riskipõhine ravijuhtimine on tervishoiu tulevik

Tänu katseprojektile on patsient rohkem kaasatud raviprotsessi ja võtab ka ise vastutuse oma tervise eest.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Maailmapanga hinnangul on Eestis kasutuselolev riskipõhine ravijuhtimise mudel tervishoiu tulevik, kuna see aitab mitmoggekülgselt toetada raviasutusi krooniliste haigustega patsientide kaasamisel nende raviteekonna ja tervise parandamise protsessi.

2. detsembril külastas Eestit maailmapanga esindaja Daniel Rogger, kes on riskipõhise ravijuhtimise uurimismeeskonna juht. Külastuse eesmärgiks oli tutvustada tervisekassa teise katseprojekti tulemusi ja võtta kokku senine koostöö. 

Kroonilistesse haigustesse, näiteks diabeeti, südame- ja veresoonkonnahaigustesse, haigestub üha enam inimesi nii maailmas kui ka Eestis ja nende tervist tuleb regulaarselt jälgida ka tervishoiutöötaja poolt. Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eestis esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest enam riskipatsiente, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust, muud kaasuvad probleemid, suur tervise halvenemise risk ja kes kasutavad tervishoiuteenuseid väga palju.

„Mudeli eesmärk on luua perearstidele ja pereõdedele töövahend, mille abil saab tegutseda ennetavalt, et krooniliselt haige inimese tervis ei halveneks ja paremini juhtida tema raviprotsessi, tehes seda koostöös eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga,“ ütles tervisekassa riskipatsientide ravi juhtimise projekti juht Jekaterina Šteinmiller. 

„Riskipõhine ravijuhtimise mudel on tervishoiu tulevik, kuna aitab mitmekülgselt toetada raviasutusi krooniliste haigustega patsientide kaasamisel nende raviteekonna ja tervise parandamise protsessi,“ selgitas maailmapanga uurimisrühma juht Daniel Roggers.

Uuenduslik ravimudel

Maailmapank, tervisekassa ja Eesti perearstide selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise katseprojektiga juba 2017. aastal. Kuna esimese projekti tulemused näitasid, et pikemas perspektiivis tasub riskipõhist ravijuhtimist rakendada ka riiklikult, laiendati mudelit 2020.-2022. aasta jooksul ning kaasati teise katseprojekti meeskonda veelgi rohkem perearste ja pereõdesid. Tänaseks on ka teise katseprojektiga edukalt lõpule jõutud ja aeg on teha kokkuvõtteid.

Maailmapank koos teadlastega on teinud aktiivselt koostööd tervisekassaga, et kavandada ja hinnata uuendusliku ravimudeli kasutuselevõttu. Selleks andis maailmapank tervisekassale vajaliku sisendi riskipatsientide katseprojekti väljatöötamiseks ja kavandamiseks, jagades parimaid rahvusvahelisi kogemusi ja panustades ka projekti tulemuste mõõtmisesse ja hindamisse.

„Katseprojektide perioodil analüüsisime hoolikalt, kuidas projekti kaasatud perearstikeskused riskipatsientide suunal oma käsitlust muutsid ja kas sellest tulenevalt muutusid ka patsientide tervisenäitajad,“ selgitas Roggers.

Projekti kaasati 96 juhuslikult valitud perearsti nimistut enam kui 2000 patsiendiga. Üle 70% perearstidest olid rahul riskipõhise ravijuhtimisega ja leidsid, et see on väärtuslik vahend parendamaks krooniliste haigete jälgimist, sh soovivad enamik riskipõhise ravijuhtimisega jätkata ka peale katseprojekti lõppu.

Patsiendikesksem raviteekond

Tulemustest selgub, et tänu katseprojektile on krooniliselt haigete ravikorraldus muutunud patsiendikesksemaks ehk patsient on rohkem kaasatud raviprotsessi ja võtab ka ise vastutuse oma tervise eest. Samuti on kasvanud riskipatsientide perearsti visiite arv ning pereõdede nõustamiste arv.

Näiteks on perearstimeeskond hakanud regulaarselt arutama riskipatsientide ravilugusid, koostöös patsiendiga vaadatakse üle tema raviplaan ning abistatakse teda isiklike ravieesmärkide püstitamisel ja tervisetulemuste hindamisel. Seeläbi kogesid perearsti meeskonnad ka muutuseid riskipatsientide tervisekäitumises. Oluline on rõhutada, et tänu paremale jälgimisele vähenes riskipatsientide seas ka hospitaliseerimine 20% võrra.

Samas tõdesid üle poolte arstidest, et kroonilise patsiendi käsitlus vajab rohkem aega. Üheks suuremaks väljakutseks võib pidada puudulikku koostööd sotsiaalabiga, et toetada neid kroonilisi  haigeid, kes seisavad silmitsi ka sotsiaalmajanduslike probleemidega. 

Eeskuju teistele riikidele

Katseprojekti käigus leidis kinnitust seegi, et ravikoordinaatorid on oluline lüli kaasaegses esmatasandi tervishoius. Nende abil sai perearstimeeskond vajaliku ettevalmistuse ja toetuse kogu projekti vältel. „Ravikoordinaatorina sain olla toeks ja juhendajaks kogu ravimeeskonnale. Projekt käivitus COVID-19 pandeemia ajal, mis oli perearstide ja -õdede jaoks keeruline periood, kuid personaalse koordinaatori toe olemasolu andis kindlustunnet projektiga liitumisel,“ sõnas ravikoordinaator Alieene Juuse.

Teise ravikoordinaatori Ilja Tšibisovi sõnul oli nende eesmärgiks veenda perearste- ja õdesid selles, et riskipõhine ravijuhtimine aitab põhjalikumalt koordineerida krooniliste haigete raviprotsessi. „Lähenesime individuaalselt igale perearstile- ja õele neid mitmekülgselt toetades, tänu sellele osales pilootprojektis 96 perearsti- ja tervisekeskust,” lisas Tšibisov.

„Katseprojektide tulemused näitasid, et riskipõhisel ravijuhtimisel on selge potentsiaal parandada meie tervishoiuteenuste integreeritust, krooniliste haigete käsitlust ning pikemas perspektiivis parandab see ka patsientide tervisetulemeid ning ravikvaliteeti. Just seepärast kaalume lähitulevikus riskipõhise ravijuhtimise lisada teenusena tervishoiuteenuste loetellu,“ kinnitas Šteinmiller.

„Tervisekassa meeskonnaga töötamise kogemus on olnud suurepärane, oleme Eesti kolleegidelt õppinud sama palju või isegi rohkem kui nemad meilt. See koostööprojekt on järjekordne hea näide Eesti pühendumusest uuenduslike tervishoiu suundade kasutuselevõtmiseks, mis töötavad inimeste kasuks,“ kiitis Rogger oma visiidi lõpus Eestit kui eeskuju.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.