“Uriinipidamatuse lappide valikul tuleb lähtuda ka patsiendi soost, sest meeste ja naiste hügieenisidemed on erineva lõikega. Tähtis on ka õige paksuse valimine, mis hoiaks uriini sattumise eest aluspesule või pükstesse, kuid mis ei oleks ka liiga paks. Kui vedelikku tuleb rohkem või esineb ka tahtmatut roojamist, tasuks mõelda mähkmete kasutamisele – neid on erineva paksuse, lõike ja paigaldusmeetodiga,” loetles apteeker.
Hea on teada, et vanaduspensionäridel on võimalik osa hügieenisidemetest ja mähkmetest soodustusega saada – kui palju täpselt ja kui suure soodustusega, oleneb juba uriinipidamatuse raskusastmest.
“Tõsisema probleemi korral on olemas spetsiaalsed pessaarid ehk tuperõngad, mis aitavad allavajunud vaagnaelundite ja uriinipidamatuse korrigeerimisel. Samuti on olemas kateetrid kuseteede sulgemiseks või uriinikotiga kasutamiseks uriinikogumiseks,” lisas Baar. Ta täiendas, et apteegis on saadaval ka retseptiravimid, kuid nende kasutamiseks tuleb kindlasti konsulteerida arstiga.
Elukvaliteedi parandamiseks uriinipidamatuse korral on ka erinevaid spetsiifilisi kreeme ja pesuvahendeid, mis aitavad ennetada nahaprobleeme ja ära hoida ebameeldivaid aroome.
Uriinipidamatusega seotud müüdid on tihti alusetud
Paljudel inimestel on inkontinentsiga seotud eelarvamused. “Üks levinud müüt on, et kui inimene hakkab kasutama mähkmeid või hügieenisidemeid, on need kohe nähtavad – tegelikult on need väga diskreetsed,” kinnitas Baar. Samuti usutakse ekslikult, et uriinipidamatuse korral peaks vedeliku tarbimist piirama. “See võib hoopis vastupidise efekti anda ja probleemi süvendada,” hoiatas ta.
Samuti arvatakse, et inkontinentsi saab ravida ainult ravimitega. “Tegelikult aitab enamikul juhtudel lihtne elustiilimuutus ja õigete abivahendite kasutamine. Ravimid on vajalikud vaid teatud diagnooside puhul,” selgitas Baar.