Nende riskitegurite vähendamine ja ennetav ravi õigel ajal võivad mängida meie tervise säilitamisel suuremat rolli, kui on tavaks olnud arvata. Erinevate dementsuse liikide, näiteks Alzheimeri tõve riski vähendamine on maailma elanikkonna vananedes tähtsam kui kunagi varem.

14 muudetavat dementsuse riskitegurit

Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus keskenduti 14 riskitegurile, mis aitavad kaasa dementsuse sümptomite tekkimisele.

1. Madal hariduse tase: süsteemses ülevaates, milles analüüsiti 88 uuringut, leiti, et madal haridustase on seotud suurema dementsusriskiga. Haridus võib aidata luua kognitiivset reservi, mis toetab ajufunktsioone. Elukestva õppe ja vaimse aktiivsuse jätkamine on seostatud väiksema riskiga.
2. Kuulmislangus: suurem risk dementsuse tekkeks on keskeas (40-65-aastased) kuulmisprobleemidega inimestel. Kuuldeaparaadi kasutamine võib vähendada dementsuse riski ja parandada mälu- ning mõtlemisvõimet.
3. Hüpertensioon: hüpertensioon ehk kõrgevererõhutõbi on tõsine riskitegur, mis võib viia insuldini ja dementsuseni. Inimestel, kellel  diagnoositakse kõrge vererõhk vanuses 35 kuni 44 aastat, on 8–10 aastat hiljem 61% suurem tõenäosus haigestuda dementsusesse, võrreldes inimestega, kelle vererõhk on normaalne. Tulemused viitavad sellele, et vererõhu ennetamise ja kontrolli all hoidmine varases täiskasvanueas võib aidata vältida dementsust.
4. Suitsetamine: Ameerika Südameassotsiatsioon (AHA) hoiatab, et suitsetajatel on märkimisväärselt suurem risk dementsuse ja dementsusega seotud surma ning insuldi tekkeks. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib lausa 14% maailma dementsusjuhtumitest olla põhjustatud suitsetamisest. Praegustel suitsetajatel on 30% suurem tõenäosus haigestuda dementsusesse ja 40% suurem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõvesse. Hea uudis on aga see, et suitsetamisest loobumine võib aidata seda mõju vähendada.
5. Rasvumine: uuringud näitavad, et keskeas rasvumine on muutunud olulisemaks riskiteguriks kui füüsiline passiivsus. Tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus võivad oluliselt vähendada Alzheimeri tõve riski.
6. Depressioon: 2023. aastal ajakirjas JAMA Neurology avaldatud uuringus leiti, et depressiooni diagnoosiga inimestel on dementsuse risk rohkem kui kaks korda suurem kui neil, kellel ei olnud depressiooni. Seos depressiooni ja dementsuse vahel on olemas olenemata sellest, millal depressioon diagnoositi. Seega tasub depressiooni korral otsida professionaalset abi, sest head toimetulekustrateegiad ja õige ravi abi aitavad nii leevendada sümptomeid kui ka kaitsta aju.
7. Füüsiline passiivsus: füüsiline passiivsus on tõsine riskitegur. Uuringud näitavad, et vanemate täiskasvanute vähene liikumine on seotud dementsuse suurema esinemissagedusega. Regulaarne füüsiline tegevus mitte ainult ei paranda füüsilist tervist, vaid hoiab ka aju aktiivsena.
8. Diabeet: dementsuse risk on suurem, kui diabeet tekib juba keskeas. Nii dementsuse kui diabeedi puhul on langenud tundlikkus veres ringleva insuliini suhtes, mis tõstab ajus beeta-amüloidnaastude arvu ja põhjustab steriilset põletikku. Seega veresuhkru adekvaatne kontroll võib vähendada dementsuse tekkeriski.
9. Liigne alkoholitarbimine: liigne alkoholitarbimine, üle 21 alkoholiühiku nädalas, suurendab dementsuse riski. Alkohol kahjustab aju mitmel viisil: kahandab mahtu, vähendab verevoolu ja kutsub esile ajuatroofiat. Kokkuvõttes aitavad alkoholi mõistlik tarbimine ja tervislik eluviis kaitsta aju tervist.
10. Traumaatiline ajukahjustus (TBI): peavigastused võivad oluliselt suurendada dementsuse riski: juba üks tõsine peavigastus võib lõpuks viia dementsuse tekkeni ning mõõdukad ja rasked peavigastused suurendavad riski kaks kuni neli korda. Seega on õnnetuste ennetamine ja ettevaatus võtmetähtsusega, et hoida aju turvalisena.
11. Õhusaaste: õhusaaste, eriti peenosakeste olemasolu, on seotud dementsuse juhtumitega. Tervislike keskkonnakäitumiste propageerimine võib vähendada riske ja parandada meie elu kvaliteeti.
12. Sotsiaalne isolatsioon: üksildust on seostatud mitmete mäluga seotud häirete, sealhulgas dementsuse ja Alzheimeri tõvega. Kognitiivne langus võib kiireneda sotsiaalselt isoleeritud inimestel kuni 20% kiiremini.
13. Ravimata nägemishäired: regulaarne silmade kontroll ja õigeaegne ravi võivad olla olulised, et vältida dementsuse riski.
14. Kõrge LDL-kolesteroolisisaldus: kõrge LDL-kolesteroolitase on seotud Alzheimeri tõvega. Tervislik toitumine ja regulaarne kehaline aktiivsus aitavad hoida kolesteroolitaset kontrolli all ning kaitsta aju.

Kuidas dementsuse riskitegureid vältida?

Sellest loetelust nähtub, et paljusid dementsuse riskitegureid on võimalik vältida. Proovida tasub näiteks järgmisi strateegiaid:

• ole iga päev 30 minutit kehaliselt aktiivne;
• hoia oma mõistus teravana, õppides uusi oskusi või mängides aju stimuleerivaid mänge;
• söö põletikuvastast toitu, milleks on näiteks täisteratooted;
• lase end kontrollida mäluprobleemide, traumaatiliste ajukahjustuste ja hormoonide taseme suhtes;
• püüa iga öö 7–8 tundi magada;
• hoia tervislikku kehakaalu ja väldi liigset suhkrut;
• väldi alkoholi liigtarvitamist ja muid toksiine.

Aju ja keha eest hoolitsemine nüüd ja praegu – olenemata vanusest – aitab vähendada kognitiivse languse ja dementsuse riski järgnevatel aastatel ja aastakümnetel.