Samas aga põhineb kogu edasine tegevus koroonapositiivsetega sellel, et inimene pannakse isolatsiooni ja hakatakse otsima tema lähikontaktseid.
“Siin on mõttekoht, et kui meil on hästi suur positiivsete testide hulk igapäevaselt ja me sellest lähtuvalt tegutseme, siis kas enam jõuab kõiki lähikontaktseid ja asümptomaatilisi inimesi uurida? Võib-olla peaks üldse arutama, kuidas edasi minna testimisega, keda testida ja kuidas jätkata isoleerimise, lähikontaktide tuvastamise ja muu poliitikaga,” rääkis teadlane. “Ja teine asi – võib-olla tasuks asümptomaatiliste puhul kõrvale vaadata ka midagi muud peale positiivse PCR-testi,” lisas ta.
PCR- testiga avastatud asümptomaatiliste koroonapositiivsete puhul, kellest ei ole teada, mis hetkel nad positiivsed olid, on ka raske öelda, mis hetkel nad nakkusohtlikud olid ja millal enam mitte, rõhutas Kalda.
Seetõttu tuleks tema sõnul arutada, kuidas praeguses olukorras ratsionaalselt käituda – kui palju ja keda üldse testida, kas masstestimine on üldse vajalik.
“Minu meelest tuleb hästi ruttu tuvastada ja testida need, kes on haiged ja kellel sümptomid tekivad kohe alguses – et nemad isoleeriksime,” märkis ta. Küll aga ei ole see sageli võimalik, kuna mitte kõigil inimestel ei ole testimiskeskus lähedal ning seetõttu ei ole võimalik väga kiiresti testida. “See, kuni inimene läheb testima, võtab aega ja siis võib minna ka päris palju aega vastuse saamiseni, aga ta on vahepeal olnud paljudega teiste inimestega kontaktis,” rääkis Kalda ja tõi näiteks Maardu, kus ei ole lähedal testimispunkte ja inimesed lihtsalt ei lähegi testima, kuid on ikkagi teistega lähikontaktis.
“Alati on oluline keskenduda sellele, et võimalikult kiiresti tuvastada tõeliselt nakkusohtlikud ja need ka võimalikult kiiresti isoleerida. Aga mis teha sellisel juhul, kui me tegelikult teame, et asümptomaatiliste puhul on seda hetke raske tuvastada ja PCR-test on väga tundlik ja võib tuvastada ka jääkpositiivsuse?” küsis Kalda.
“Mõtlen sellele, kuidas teha nii, et testimine oleks kõikidele lihtsalt kättesaadav. Neid variante ju on,” sõnas Kalda. “Tuleb ka mõelda, mida nendega teha, kes on lähikontaktsed ja asümptomaatilised. Ma viskaks küsimused õhku, aga ega vastust kohe ei ole.”
