Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud ja ülejäänud 55% vereplasma. Vererakkudest kasutatakse erütrotsüüte ehk punaliblesid ja trombotsüüte ehk vereliistakuid. Punalibled on organismi hapnikukandjad ning neid kasutatakse nii operatsioonidel ja sünnitustel verekaotuse puhul kui ka aneemia raviks.
Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini. Vereliistakud on olulised vere hüübimisel ning nende kontsentraati kasutatakse nii vere- ja maksahaiguste ravis kui ka põletuste ja suurte verekaotuste korral.
Vereplasma sisaldab valke ja hüübimisfaktoreid, seega kasutatakse värskelt külmutatud plasmat eelkõige hüübimishäirete raviks. Lisaks saab plasmast valmistada ka rohkem kui 20 erinevat ravimit, mida kasutatakse näiteks hemofiilia, korduvate raseduse katkemiste, immuunpuudulikkuse ja neuroloogiliste haiguste raviks.
Doonoritel on aitamine veres
14. juunil tähistatakse rahvusvahelist veredoonorluse päeva. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust veredoonorlusest ja selle vajalikkusest ning tunnustada doonoreid.
2022. aastal oli Eestis 28 724 doonorit, kes loovutasid üle 50 000 doosi. Kuigi veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langevas trendis, siis eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasutati 2022. aastal Eesti haiglates erinevaid verekomponente ligi 15 000 patsiendi ravis, kelle seas oli ka ligi 400 kuni 14-aastast last.
Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juht Ülle Kuusik julgustab kõiki verd loovutama tulema. „Verd ei saa kuidagi kunstlikult toota, seega on doonorite panus hädavajalik ja asendamatu. Doonorverd võivad vajada ka meie enda lähedased ja tuttavad ning doonorverest võib ühel olulisel päeval sõltuda ka meie enda elu,“ lausus Kuusik.
