Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova selgitab teaduskirjanduse abil, mis on solaariumite tegelik mõju nahale ja tervisele ning kummutab teenusega levivaid eksiarvamusi.

Solaariumis käimine pole vajalik D-vitamiini saamiseks

D-vitamiin on organismi jaoks vajalik, tagades luukoe arengu ja tugevana püsimise. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsust, lihastööd, verehüübimist ja närvikoe talitust. Solaariumid kiirgavad enamasti UVA-kiirgust, samas jääb D-vitamiini tootmiseks vajalik spekter peamiselt UVB-kiirguse vahemikku ehk solaariumid ei suurenda D-vitamiini sünteesi. Vastupidi, mõnedes teadusuuringutes on leitud, et UV-kiirguse pidev ekspositsioon võib põhjustada organismis D-vitamiini lagunemist ja seeläbi hoopiski vähendada D-vitamiini taset.

D-vitamiini vajaliku taseme saavutamiseks piisab 15 minutist päikesevalgusest päevas. Pimedal ajal piisab suukaudsest D-vitamiini manustamisest. Seetõttu ei saa väita, et solaariumis käimine oleks D-vitamiini saamiseks vajalik. Solaarium ei ole tervislik D-vitamiini allikas ega suurenda selle sünteesi. 

Solaarium ei valmista nahka ette õues päevitamiseks

Päevituse tekkimiseks on vaja põletust, mis on omakorda märk sellest, et nahk on saanud tõsise kahjustuse. Põletus kahjustab naharakkude DNA-d mis tähendab, et eelpäevitusega kaasneb juba nahakahjustus, mis suurendab nahavähi tekkeriski.

Teadusuuringud kinnitavad, et vähiriski esilekutsumiseks vajalik UV-kiirguse hulk on palju väiksem kui päikesepõletuse tekkimiseks vajalik kogus. Kliinilised uuringud on näidanud, et ohutu päevituse versiooni pole olemas ja eelpäevituse saavutamine enne päikese käes viibimist ei too mingit kasu. Seetõttu ei saa väita, et solaariumis käimine enne suvehooaega või soojamaareisi valmistaks nahka päikeseks ette.

Solaarium ei paranda meeleolu ega tervist

Solaariumiteenuseid reklaamitakse tihti sesoondepressiooni ja muude depressiivsete häirete raviks. Taoliste seisundite puhul kasutatakse pigem ereda valgusega valgusteraapiat (BLT ehk bright light therapy). Solaariumilambid ei kiirga täisspektrit blue light therapy kasutatavat valgust, vaid peamiselt UVA-kiirgust, millel pole teaduspõhist alust meeleolu parandamisel.

Uuringud, mis näitavad solaariumipäevituse ja meeleolu tõhusust, on piiratud. UV-kiirguse lainepikkused pole meeleolu stabiliseerimiseks vajalikud ega õigustatud. Solaariumist saadav võimalik kasu ei kaalu üle sellega kaasnevaid terviseriski. Pole olemas ohutut või tervislikku solaariumis kasutamist.

Solaarium ei leevenda nahaprobleeme

Vaatlusuuringud, mis tehti rohkem kui 20 aastat tagasi, on teatanud akne kerge kuni mõõduka vormi kliinilisest paranemisest pärast UV-kiirgust, ent tõsiste akne vormide puhul oli reaktsioon minimaalne või puudus. Puuduvad kliinilised uuringud, mis toetaks kunstliku või loomuliku UV-kiirguse kasutamist akne ravis, tõenäoliselt UV-kiirgusega seotud teadaolevate terviseriskide ja muude olemasolevate tõhusate ravimeetodite tõttu. Solaariumis on suur nahapõletuse oht, mistõttu võib näiteks rosaatsea, psoriaas ja atoopiline dermatiit hoopis oluliselt ägeneda.

Tõsi on, et UV-kiirgus annab positiivset raviefekti psoriaasi puhul, kuid teraapilised protseduurid toimuvad kindla kitsa spektriga UVB-kiirguse kaasabil. Solaariumilambid kiirgavad peamiselt UVA-kiirgust. Seega ei ole kohane võrrelda solaariumit valgusteraapiaga.

Solaarium ei ole ühegi nahahaiguse puhul efektiivne ravivahend. On küll nahaprobleeme, mis on suveperioodil leebemad, kuid vajaliku raviefekti saab pimedal perioodil valgusteraapiast.