Esialgu võetakse patsiendi jalgadest staatiline ja seejärel dünaamiline jäljend: patsient jalutab spetsiaalsete plaatide peal ja meistrid näevad, kus tekib jalas liiga palju ülekoormust ja kuhu tekivad survepunktid. „Uus masin annab jalast sügavama läbilõike. Näeme täpsemalt kus on survepunktid – see on umbes sama nagu jala podomeetria,“ selgitab Põri.

Seejärel konsulteerib proteesimeister patsiendiga, mille jaoks tallatugesid kasutama hakatakse ja millises jalanõus ning kas tal on kaasuvaid haigusi. „Kui tegu on näiteks diabeetikuga, siis peab tallatoe materjal olema pehmem, et inimene ei vigastaks end. Kui on ülekaaluline, siis peaks materjal olema jäigem, et see läbi ei vajuks,“ lisab Põri.

Olenevalt sellest, milline koht patsiendile valu teeb – pikivõlv, kand, sääred vm –, tehakse arvutis tallatugede jäljendile täiendusi, näiteks lisatakse kannakõrgendusi, kui on tegu eri pikkustega jalgadega.

Järgmisesse masinasse pannakse spetsiaalsest materjalist plokk, millest masin hakkab tallatugesid lihvima. „Hiljem lihvime ääred ise veel üle ja vajadusel korrigeerime koostöös patsiendiga,“ ütleb Põri. Proteesimeister märgib, et nende põhirõhk on küll proteeside valmistamisel, kuid nädalaga on tallatoed kindlasti inimesel käes.

Spetsiaalne masin tähendab sedagi, et proteesimeistrid saavad pakkuda oluliselt rohkem erinevaid tallatugesid – olemas on spetsiaalsed jäljendid, mille järgi saab teha tallatugesid kitsastele jalanõudele, näiteks naiste jalanõusse või spordijalatsi jaoks.

„On erineva paksuse, jäikuse ja värvidega plokid, millest masin tallatoed välja lihvib. On ka laste jaoks spetsiaalsed plokid, on ka variant, kuidas tallatugesid kinnitada lahtisesse jalanõusse: suvel sandaalidesse või kodus sussi sisse. Nüüd on eri variante rohkem kui varem,“ märgib Põri.

Kuna proteesimeistrite juures saab tallatugede tegemiseks vajaliku podomeetria, siis eraldi jalatalla uuringu jaoks otseselt enam vajadust ei ole, kuid soovi korral võib sedagi teha.

„Alati saab teha jalale veel täpsema podomeetria, kuid tallatugede tegemiseks pole see tingimata vajalik,“ ütleb Põri, lisades, et see on patsiendi oma valik, kas käia enne proteesimeistrite juurde tulemist ka arsti juurest läbi või mitte. Seejuutes rõhutab ta, et iga probleemi tallatoed ei lahenda.

„Kui on väga tõsised probleemid ega siis ainult tallatugedest abi ei ole, võib olla on inimesel vaja ortopeedilisi jalatseid, mingit taastusravi või ka kirurgilist sekkumist. Kui vaja, siis soovitame ka arsti külastada,“ märgib proteesimeister.

Artikkel ilmus algselt ITK Sõnumites.