Vähki haigestumist mõjutavate asjaoludena toob dr Kõrgvee välja kolm faktorit:
1. Geneetiline eelsoodumus vähi tekkeks: teatud juhtudel sünnib inimene suurema eelsoodumusega vähi tekkeks, mis võib olla pärandunud vanematelt (perekondliku vähi sündroomid) või tekkinud üsasiseselt – näiteks leukeemiate teket soodustavad esmased mutatsioonid, mis võivad olla tekkinud viljastumise perioodis. Geneetiline kaasa sündinud eelsoodumus vähi tekkeks esineb kuni 10% vähidiagnoosiga lastest, mistõttu uuritakse tänapäeval kõiki lapsi päriliku vähi eelsoodumuse esinemise osas. See võib muuta ravikäsitlust ja on oluline info ka perekonnale. Perekondlikest sündroomidest on enam tuntud Li-Fraumeni, Beckwith Wiedemanni, Fanconi, Noonani sündroomid. Suurem risk vähki haigestuda on ka (kaasasündinud või omandatud) immuunpuudulikkusega inimestel.
2. Elustiilifaktorid: toitumine, ülekaalulisus, vähene füüsilise aktiivsus mängivad olulist rolli teatud kasvajatüüpide kujunemisel täiskasvanutel, ent ei oma otsest tähtsust lapseea vähi tekkes. Siiski on viiteid, et lapsel võib kasvaja tekke riski suurendada ema rasedusaegne suitsetamine. Enamasti aga ei ole võimalik elustiilifaktoreid mõjutades ennetada vähi teket lastel/lapsel.
3. Keskkonnafaktorid: on teada, et vähi tekkimise riski suurendavad mitmekordselt ioniseeriv kiirgus ja eelnevalt saadud keemiaravi. Teismelistel tõstab UV-kiirgus sarnaselt täiskasvanutele melanoomi tekke riski. Ükski teine väline faktor ei ole tõestatult üheselt põhjuslikult seotud pahaloomulise kasvaja tekkega lastel. On leitud, et kasvaja tekke riski lapsel võib suurendada ema rasedusaegne kokkupuude teatavate keskkonnast pärit kemikaalidega (pestitsiidid), lisaks on seos leitud Epstein-Barr viiruse, inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja kasvaja tekke vahel.
“Arvestades vähi harva esinemist lastel, on välismõjude rolli hindamine usaldusväärsete uuringute kontekstis metodoloogiliselt väga keeruline,” märgib dr Kõrgvee.
Arsti sõnul on poleemikat tekitanud võimalik vähi esinemissageduse suurenemise seos järjest sageneva mobiiltelefonide/nutiseadmete kasutamisega lastel, eriti paari prekliinilise uuringu valguses, mis on kirjeldanud suuremat (aju- ja südame-)vähi esinemissagedust rottidel, kes elasid üle kahe aasta pidevas elektromagnetväljas.
“Siiski ei ole praegu põhjust teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning Ameerika Pediaatrite Seltsi kehtiv soovitus on hoida nutivahendeid kehast eemal ning piirata mõistlikkuse piires seadmete kasutamise aega,” lisab arst.
Millised sümptomeid lastel tähele panna?
Kuna pahaloomulisi kasvajaid esineb lapseeas pigem harva ja sümptomid on sageli mittespetsiifilised, siis võib olla murekohaks sümptomite varajane märkamine ja äratundmine.
“Samas on prognoosi osas sageli võtmetähtsusega pahaloomulise kasvaja kahtlusega lapse varane suunamine spetsialiseerunud keskusesse diagnoosi täpsustamiseks. Mida varem ja varasemas staadiumis alustatakse raviga, seda paremad on üldjuhul ravi tulemused,” tõdeb dr Kõrgvee.
Arsti sõnul on pahaloomulise haiguse esinemisele viitavad sümptomid sageli mittespetsiifilised kaebused, nagu väsimus ja püsivad palavikud, korduvad ninaverejooksud ja kahvatus või hoopis higistamine, kaalulangus, lümfisõlmede suurenemine. Samuti ka korduv hommikune oksendamine ja tasakaaluhäired või lokaalselt süvenev valulik turseala/lisamass.
“Arusaadavalt ei tähenda iga palavik, väike lümfisõlm või ninaverejooks, et lapsel on kasvaja – ainult väga harva on see nii ja seda kombinatsioonis sageli teiste kaebustega ja püsivalt. Püsiva kahtluse korral on siiski alati põhjendatud vähemasti konsulteerimine erialale spetsialiseerunud arstiga,” ütleb dr Kõrgvee.
Teadus patsientide teenistuses
Teadus- ja arendustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. Uusi ravimeid ja ravivõimalusi lisandub pidevalt, mis on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu.
“Paradigmat muutva arengu näitena tooksin kasvaja süsteemravi ehk medikamentoosse ravi kontekstis ja kõrval välja personaliseeritud sihtmärkravi. Kui aastakümneid olid vähiravis kasutusel peamiselt preparaadid, mis pärssisid valimatult kõikide kehas kiiresti paljunevate rakkude jagunemist, siis viimasel ajal rakendatakse kasvaja diagnoosimisel järjest enam mitmesuguseid molekulaargeneetilisi meetodeid,” räägib dr Kõrgvee.
“See tähendab, et me võime üles leida konkreetsel inimesel konkreetse kasvaja rakkudes ilmnevad muutused, näiteks muutused geneetilises materjalis, mis võivad olla kasvajarakkude vohamise põhjus. Teatud juhtudel saame neid rakke ravimitega rünnata ja kasvaja sedakaudu taanduma sundida.”
Selline ravi on palju kasvajaspetsiifilisem, võib anda parema raviefekti või suisa muuta haiguse seni tuntud kulgu ja üldiselt kaasneb sellega ka keskmisest vähem kõrvaltoimeid. Nii näiteks saab BRAFV600 nimelise geneetilise muutusega madalmaliigset glioomi (ajukasvaja) ravida koduse suukaudse tablettraviga, mis sageli on efektiivne ja ka kliinikumis kasutusel mitmetel lastel. Sihtmärkravi on kaasajal oluline personaliseeritud vähiravi komponent.
“Olgugi, et täna ei suuda me veel kõiki vähidiagnoosiga lapsi aidata, käib teadus- ja arendustöö väsimatult selle nimel, et toimuksid juba ammu oodatud ja vast ka seninägematud läbimurded. Vaadates viimaste aastakümnete arenguid usun, et ükskord need läbimurded tulevad,” ütleb dr Kõrgvee.