Inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerimine, mis alates 2023. aastast on tasuta nii poistele kui tüdrukutele, näitab samuti madalat hõlmatust. Lõppenud aastal planeeriti vaktsineerimisi enam kui 15 000 õpilasele, kuid vaktsineerimisega haaratus oli vaid 60% tüdrukutest ja 50% poistest. “Nii nagu teiste nakkushaiguste leviku piiramiseks, on ka HPV puhul vajalik kollektiivne immuunsus. Kui piisavalt suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, ei pääse haigused nii kergesti levima ning kaitstud on ka need, kes ise tervislikel põhjustel vaktsiini saada ei saa,” rõhutab Reinsalu. HPV on laialt levinud ja võib põhjustada eluohtlikke vähivorme, mida saab vaktsineerimisega kuni 70% ulatuses ära hoida.

Terviseameti andmetel on ajavahemikul 1.01.2024 kuni 15.01.2025 Eestis registreeritud 258 läkaköha haigusjuhtu, mis on 8,6 korda rohkem kui samal perioodil aasta varem, mil kinnitati 30 haigusjuhtu. “Kui vaktsineerimata laste arv kasvab, suureneb ka oht, et puhangud muutuvad laialdasemaks,” toonitab Reinsalu olukorra ohtlikkust.

Kooliõdede sõnul on vaktsineerimise hõlmatus madal mitte ainult keeldumiste, vaid ka vanemate passiivsuse tõttu. Paljud lapsevanemad ei keeldu otsesõnu, kuid ei võta ka vaktsineerimise korraldamiseks aega, jättes nõusolekule reageerimata. “On oluline, et vanemad mõistaksid – vaktsineerimine ei ole ainult isiklik valik, vaid see mõjutab kogu koolikeskkonda. Kui liiga suur osa lastest jääb vaktsineerimata, võib see viia haiguspuhanguteni,” märgib Reinsalu ja kinnitab, et kunagi ei ole hilja alustada või jätkata vaktsineerimist.

Kooliõed kutsuvad lapsevanemaid üles laste vaktsineerimise vajadusse tõsiselt suhtuma, sest parim teaduslikult põhjendatud viis nakkushaiguste ennetamiseks on immuniseerimine.