Esimeses staadiumis sarnaneb läkaköha tavalisele külmetushaigusele. Külmetushaigusele sarnanevale perioodile järgneb aga hoopis raskem haiguskulg. Pärast seda algab läkaköhahoogudega kulgev periood, mis võib kesta kuni kümme nädalat.
Läkaköha on vaktsiinvälditav haigus. Esimene doos läkaköha vastu tehakse lastele 3-kuuselt, viimane doos manustatakse 15-16-aastaselt. Eestis kehtivat immuniseerimiskava saab vaadata aadressil: vaktsineeri.ee. Küsimuste korral tasub pidada nõu oma perearsti või pereõega.
Mis haigus see 100-päeva köha täpsemalt on?
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka 100-päeva köhaks.
Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on alla 3 kuu vanuste imikute hulgas. Niisiis võib läkaköha olla imikute äkksurma üheks põhjuseks – selle tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia. Enne läkaköha vastu vaktsineerimise alustamist oli väikelaste suremus läkaköhasse ca 1%. Laste vaktsineerimine on vähendanud läkaköhasse haigestumist ligikaudu 150 korda.
Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Haigustekitaja Bordetella pertussis levib ainult inimeste hulgas. Läkaköha on väga kergesti nakkav haiguse varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul, mil nakatuvad kuni 90% läkaköha vastu vaktsineerimata haigega kokkupuutunud inimestest. Haiguse inkubatsiooniperiood on keskmiselt 7 kuni 10 päeva, ulatudes 5 kuni 21 päevani.
Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha. Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.