Homöopaatia propageerija väidab, et K-vitamiini süstimine vastsündinutele ei ole vajalik ja võib olla kahjulik. See ei vasta sugugi tõele! Tegelikkuses on K-vitamiini süstimine lapse tervise ja terve tuleviku huvides eluliselt vajalik.

K-vitamiini puudus võib põhjustada eluohtlikke hemorraagiaid ehk beebil tekivad verejooksud, sealhulgas ajuverevalumid.

Seejuures tasub teada, et K-vitamiinil on kaks vormi: vitameer K₁ ehk füllokinoon, mille allikaks on söök ning vitameer K₂ ehk menakinoon, mida toodavad soole bakterid.

Suhteline K-vitamiini puudulikkus on kõikidel vastsündinutel, sest platsenta kaudu see vitamiin looteni efektiivselt ei jõua ja nad tulevad ilmale oluliste K-vitamiini tagavaradeta. Kuivõrd imikud ei söö tavatoitu, siis ka toidust nad K-vitamiini ei saa. Rinnapiima K-vitamiinisisaldus (1–4 μg/l) on ebapiisav, et tagada vastsündinute vajadus (2–2,5 μg/kg päevas). Ka seedetrakti bakterite arv pole piisav, et sünteesida vajalikku vitamiini kogust.

Niisiis on K-vitamiin vajalik verejooksude ennetamiseks ning Eestis kasutatakse profülaktikaks vitamiini sünteetilist varianti fütomenadiooni. Sõna „sünteetiline“ ei tähenda, et see on inimese tervisele ohtlik. Kasutatava fütomenadiooni mõju on korduvalt ja süstemaatiliselt uuritud ning ei ole leitud märkimisväärseid kõrvaltoimeid ega ohte seoses K-vitamiini manustamisega.

Hoiatav lugu Eestist: K-vitamiinist keeldumine viis vastsündinu hilise hemorraagilise tõveni ja beebil tekkis ajuverejooks

Tähtaegselt sündis poisslaps, kelle vanemad olid terved ning beebi sai Apgari hindeks 9/9. Lapse sünnikaal oli 3258 grammi ja pikkus 51 cm. Tema seisund sünnitusmajas oli rahuldav ning ta lubati koju juba 7. elutunnil.

Oluline on seejuures, et ema keeldus lapse kaitsesüstidest (tuberkuloos, B-hepatiit) ja K-vitamiinist.

Esimene elukuu möödus lapsel normaalselt, kõrvalekaldeid ei esinenud. Ta oli rinnapiimatoidul ja kaalus viiendal elunädalal 4200 g. Kui laps oli 1 kuu ja 5 päeva vanune, tekkis parema küünarvarre piirkonda hematoom. Järgmisel päeval lisandus ninaveritsus. Sama päeva lõunast hakkas laps oksendama ja oli loium kui tavaliselt.

Kaks päeva hiljem hospitaliseeriti laps Tallinna lastehaigla intensiivravi osakonda, sest oksendamine jätkus ning ka loidus süvenes. Periooditi oli laps ülierutatud, lihastoonus tõusis, kõõlus- ja periostaalrefleksid elavnesid ning esines vaatehalvatus paremale.

Patsiendil avastati mitu erinevat ajuverejooksu, mis olid nähtavad aju-uuringutel (KT ja MRT). Samuti esinesid tal verehüübimise häired. Eelnevast lähtudes oli lapsel tegemist K-vitamiini defitsiitsusest tingitud ajuhemorraagiaga ehk vastsündinu hilise hemorraagilise tõvega.

Tasub mõista, et suremus hilise KVDH (K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia) korral on 15–30 protsenti ja 40 protsendil ellujäänutel on jäävad neuroloogilised kahjustused. Veelgi olulisem – haiguse ennetamiseks piisab enamasti 1 mg K-vitamiini manustamisest intramuskulaarselt. Seega võib see üks süst päästa lapse elu.

Artikli valmimisele aitas kaasa perearst dr Piret Rospu. Kasutatud on Eesti Arsti artiklit vastsündinud beebi hemorraagiast, mis tekkis K-vitamiini defitsiidi tõttu. Loe pikemalt K-vitamiini olulisusest ja müütidest terviseameti kodulehelt.