Ära jäta oma lapsi kaitsmata! Mida rohkem lapsi on haiguse vastu vaktsineerimata, seda tõenäolisemaks muutub puhangute tekkimine.

Mis on läkaköha?

Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mille tekitaja on Bordetella pertussis. Esimeses staadiumis sarnaneb läkaköha tavalisele külmetushaigusele. Külmetushaigusele sarnanevale perioodile järgneb läkaköhahoogudega kulgev periood, mis võib kesta kuni kümme nädalat.

Väikelastel on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli just öösiti. Läkaköha võib tabada igas vanuses inimesi, kuid haigusest on kõige enam ohustatud väikelapsed, kelle jaoks võib pealtnäha kerge haigus lõppeda äkksurmaga. 

Läkaköha läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust ning haigusesse võib nakatuda korduvalt.

Ajalooline vaade: haigestumine läkaköhasse ja vaktsineerimine

Enne seda, kui läkaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis väga kõrge ning registreeriti üle 6000 haigusjuhtu aastas.

1963. aastast on läkaköhasse haigestumine Eestis püsinud väga madal, kuni 1990ndate lõpus hakkas haigestumine taas kasvama ning märgatav kasv toimus ka 2007–2010, kui haigestumine jõudis uuesti 1963. aasta tasemeni. 2007. aastal suri Eestis 1-kuune poiss perekonnast, kus varem haigestusid vend ja ema.

Kuivõrd nakkushaiguste eksperdid nägid, et 2007.–2010. aastatel haigestusid rohkem noorukid ja noored täiskasvanud, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimine noorukitele vanuses 15–16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes ja raskete juhtumite arv vähenes.

Laste vaktsineerimine läkaköha vastu

Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames läkaköha vastu kuus korda: 3-kuuselt, 4,5-kuuselt, 6-kuuselt ning 2-aastaselt, 6–7-aastaselt ja 15–16-aastaselt. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem.

Viimastel aastatel on hõlmatus vaktsineerimisega laste seas langenud kriitilise tasemeni. Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha vastu vaktsineerituse hõlmatus 1-aastastel 72,3% (WHO soovitus 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega 7-aastastel 63,4%.

Vaktsineerimine raseduse ajal

Rasedatele on vastunäidustatud elusvaktsiinid (nt MMR, kollapalaviku vaktsiin, tuulerõugevaktsiin). Teisi vaktsiine, välja arvatud HPV, võib manustada epidemioloogilistel näidustustel. Haigused, mille vastu soovitatakse rasedaid kindlasti vaktsineerida, on gripp ja läkaköha.

Raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis füsioloogilised muutused, eelkõige immuunsüsteemis. Toimuvate muutuste tõttu on rase nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikum ja haiguse kulg võib olla rasedal raskem. Teisalt on vaktsineerimine vajalik vastsündinu kaitseks: platsentat läbivad raseduse käigus IgG-tüüpi antikehad, mis aitavad last esimestel elukuudel kaitsta. Lisaks saab vastsündinu rinnapiimast ema IgA-tüüpi antikehi.

Uuringud on näidanud, et kõige suurem läkaköhavastaste IgG-tüüpi antikehade platsentaarne ülekandumine lootele esineb raseduse viimasel neljal nädalal. Läkaköha vaktsineerimise soovitused rasedatele on kajastatud Eesti immuniseerimiskava rakendusjuhises (vaata lähemalt lk 12).

Seega jäta meelde: difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiiniga (dTap) on soovitav vaktsineerida alates 27. rasedusnädalast. dTap vaktsiin on kõigile täiskasvanutele (sh rasedatele) tasuline.