Ravimiameti andmetel moodustasid erinevad närvisüsteemi ravimid 2023. aastal Eestis 12% kõikidest tarvitatavatest retseptiravimitest. Hinnanguliselt võib öelda, et ligikaudu 153 elanikku 1000st ehk et umbes iga seitsmes Eestis elav inimene kasutas regulaarselt mõnd närvisüsteemi ravimit. Eksperdid selgitavad, kuidas hinnata, kas retseptiravim täidab oma eesmärki või millal peaks kaaluma annuse või toimeaine muutmist.

Südameapteegi proviisor Gerda Nelis selgitas, et närvisüsteemihaiguste raviks kasutatakse erinevaid retseptiravimeid, mille eesmärk on parandada patsiendi elukvaliteeti ja leevendada haiguse sümptomeid. Närvisüsteemi haiguste ravimid on näiteks antidepressandid, antipsühhiootikumid, epilepsia ja parkinsonismi ravimid.

„Maailmas on praegu kasutusel ligi 40 eri antidepressanti ning alati ei ole õige ravimi leidmine lihtne. Sobivaima ravimi ja annuse leidmiseks katsetavad arstid erinevate ravimite mõju inimesele,“ kirjeldas proviisor. Tavapraktika on, et arstid lähtuvalt oma teadmistest ja kogemustest soovitavad patsiendile antidepressanti, millega ravi alustatakse. Kuna aga igaüks on erinev, siis on väga keeruline ennustada, kuidas konkreetne inimene ravimile reageerib ning kas see annab soovitud tulemusi.