Tegelikult avaldab erinevus meie kaasaegse elu ja geneetilise ülesehituse vahel olulist mõju tervisele, näiteks luustiku tihedusele, südame-veresoonkonna haigustele, rasvumisele, keha koostisele ja insuliiniresistentsusele.
Nii on Alliku sõnul igal juhul väga oluline propageerida aktiivset elustiili, sest uuringud kinnitavad, et rutiinsel füüsilisel tegevusel on positiivset mõju, vähendades diabeedi-, südame-veresoonkonna haiguste ja rasvumise riski ning suurendades vaimset heaolu.
Füüsilist aktiivsust ja oma treeningut saab jälgida kantavate seadmete abil, mis mõõdavad, koguvad ja analüüsivad kasutaja füsioloogilisi andmeid. Kuna selline monitooring muudab treenimise interaktiivsemaks ning võimaldab kasutajatel saada paremat ülevaadet oma edusammudest, motiveerib see sageli kasutajaid harrastama aktiivsemat elustiili.
„Minu doktoritöö eesmärk oligi edendada uudseid füüsilise väsimuse hindamise ja inimese aktiivsuse monitoorimise meetodeid, mida saaks reaalajas rakendada erinevates kantavates süsteemides,” selgitab Allik.
“Tehnoloogia arenedes on populaarsust kogunud erinevad seadmed ja rakendused, mis aitavad nende kasutajatel jälgida oma füüsilist aktiivsust, treeninggraafikut, -harjutusi ja põletatud kaloreid. Mugavaks kasutamiseks peavad antud lahendused olema väikesed ja märkamatud, mis omakorda seab märkimisväärse nõude nende süsteemide erinevate aspektide optimeerimisele.”
Kuidas aktiivsust efektiivsemalt jälgida?
Allik rõhutab, et tema doktoritööl oli kolm suuremat eesmärki. Üks põhilistest eesmärkidest oli täiustada füüsilise tegevuse tuvastamist, mis annab reaalajas informatsiooni kasutaja sooritatud liikumisest. Teadustöö käigus optimeeriti klassifitseerimise akna pikkust, kiirendusanduri näiduvõtusagedust ja tunnusjoonte valikut. Reaalajas töötav liikumisviiside tuvastus annab väärtuslikku teavet aktiivsusmonitoride tagasiside kvaliteedi tõstmiseks või lisaohutuse tagamiseks, jälgides kõrge riskiga keskkondades töötavate kasutajate olekut.
