Samuti aitavad regulaarsed kehalised harjutused parandada ärevushäirete või depressiooni all kannatavate inimeste seisundit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üldine liikumissoovitus täiskasvanuile on vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit kõrge intensiivsusega aeroobseid koormusi nädalas. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on suur nende inimeste osakaal, kelle tegelik kehaline aktiivsus on sellest märksa tagasihoidlikum.

Artikli autorid peavad oluliseks tervishoiu- ja spordisektori ühiseid jõupingutusi selle nimel, et üldisi liikumissoovitusi järgivate inimeste osakaal ühiskonnas märgatavalt suureneks. Ühtlasi märgivad nad, et nii krooniliste haiguste ennetamise, ravi kui ka taastusravi tõhusus on veelgi suurem, kui liikumissoovitusi suudetakse anda indiviidipõhiselt, arvestades inimese vanust, sugu, töö- ja elukeskkonda ning tervislikku seisundit ja andes talle selgeid juhiseid liikumise iseloomu, intensiivsuse, kestuse ja sageduse osas. Võtmerolli individuaalsete liikumissoovituste andmisel näevad autorid arstidel ja tervishoiutöötajatel, kuid paljudes maades on nende ettevalmistuse tase selleks mittepiisav, kuna õppekavades on sporditeaduste ja -meditsiini komponent liiga tagasihoidlik või puudub sootuks.

Kokkuvõtlikult seisneb artikli autorite sõnum selles, et inimeste kehalise aktiivsuse suurendamine kuulub tervise edendamise ja elukvaliteedi parandamise esmatähtasate meetmete hulka. Selleks on vajalik tervishoiu- ja spordisektori sidus toimimine ning erinevate tasandite otsustuskogude süsteemne toetus inimeste liikumis- ja spordiharrastust soodustava keskkonna kujundamiseks.

Artikli juhtautor on Ulmi Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht professor Jürgen Steinacker, kes on ühlasi liikumise Exercise in Medicine eestvedaja Euroopas. Tema arvukate kaasautorite seas on ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna spordimeditsiini kaasprofessor Eve Unt ja spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik.