Linköpingi uurimisrühm uurib valesti pakitud (ingl misfolded) valkude põhjustatud haiguseid, millest tuntuim on Alzheimeri tõbi. Teadlased märkasid, et koroonaga seonduvate sümptomite ja valesti pakitud valkude tekitatud haigustega kaasnevate haigustunnuste vahel on palju sarnasusi.
Valkude talitlust mõjutab oluliselt asjaolu, et valke pakitakse kokku teatud viisil, mis on aluseks konkreetsetele ruumilistele struktuuridele. Lisaks soovitud kujule võib valk aga võtta ka mõne muu kuju. Teada on rohkem kui 30 valku, millel esineb selliseid alternatiivseid, haigustega seonduvaid kujusid. Taolisi alternatiivsel moel pakitud valke nimetatakse amüloidideks.
Linköpingi ülikooli uurijaid huvitas, kas koroonat põhjustav viirus SARS-CoV-2 sisaldab amüloide tekitavaid valke. Eriti suurt huvi pakkus neile viiruse pinnal paiknev ogavalk, mida viirus kasutab organismi rakkudega suhestumiseks ja nende nakatamiseks.
Raalsimulatsioonide abiga avastasid uurijad, et koroonaviiruse ogavalk sisaldab seitset eri järjestust, mis võivad toota amüloide. Kolm seitsmest järjestusest vastasid pärast katselist testimist uurijate seatud amüloide tootvate järjestuste kriteeriumidele. Muu hulgas tootsid nood järjestused niinimetatud peenkiude (ingl fibril), mis elektronmikroskoobi all näevad välja nagu peened niidid.
Kuid kas need kiud tekivad spontaanselt? On hästi teada, et paljude Alzheimeri tõvega sarnaste haiguste avaldumisele eelneb protsess, mille käigus organism hakib suuri valke väiksemateks tükkideks, mis omakorda võivad tekitada kahjulikke amüloide.
Uurijad näitasid oma töös, et üks immuunsüsteemis osalevate valgete vereliblede ehk leukotsüütide toodetav ensüüm suudab tükkideks lõigata koroonaviiruse ogavalku. Tükeldamisel eraldub ogavalgust täpselt sellise kujuga valk, mis uurijate analüüsi kohaselt väga tõenäoliselt tekitab amüloidvalku. Seda ensüümi väljastavad suurtes kogustes üht konkreetset tüüpi valged verelibled, niinimetatud neutrofiilid, mida paiskub organismi COVID-19 ja teiste sarnaste nakkustega kokkupuutumise varajases järgus. Puhta ogavalgu kokkusegamisel selle ensüümi — neutrofiilide elastaasiga — tekkisid tavatud peenkiud.
„Me pole kunagi varem näinud nii täiuslikke, ent hirmutavaid peenkiude kui need, mille tekitasid amüloide tootev SARS-CoV-2 ogavalk ja selle osad,“ märkis Linköpingi ülikooli füüsika-, keemia- ja bioloogiateaduskonna professor Per Hammarström. „Tükeldamata ogavalgust alguse saanud peenkiud harunesid nagu inimkeha jäsemed. Amüloidid tavaliselt sel moel ei harune. Usume, et selle põhjuseks on ogavalgu spetsiifilised omadused.“
