Töös kasutati vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid, mida analüüsiti eri statistiliste meetoditega. Baburini sõnul on rinnavähki haigestumine Eestis aeglaselt suurenemas ja haigust avastatakse üha enam varases staadiumis. „Samal ajal on vähenenud kaugele arenenud rinnavähi haigestumus. Alates 1990. aastate teisest poolest on rinnavähisuremus vähenemas, kõige kiiremini 40–79-aastastel naistel. Kui varasemates sünnikohortides suurenes suremus vanuse kasvades, siis sõeluuringule kutsutud sünnikohortides jäi suremus pärast sõeluuringu vanusesse jõudmist samale tasemele või hakkas vähenema,“ selgitas ta.

Pärast sõeluuringute käivitamist on võrreldes sellele eelneva ajaga vähenenud suremus nii noorte kui sõeluuringu sihtrühma kuuluvate naiste seas. Viimase 30 aasta jooksul on igas vanuses rinnavähihaiged kauem elanud, kõige rohkem on elulemus pikenenud III ja IV staadiumi vähiga.

Tulemused viitavad, et hoolimata madalast osalusmäärast on sõeluuring koos teadlikkuse tõusu ning diagnostika ja ravi tõhustumisega olulisel määral aidanud kaasa rinnavähisuremuse vähenemisele Eestis. „Et suremust veelgi vähendada, tuleb teha pingutusi riskiteguritega võitlemiseks, tagada kvaliteetse sõeluuringuprogrammi läbiviimine, lühendada viivitusi nende patsientide diagnoosimisel, kellel on juba tekkinud sümptomid ning tagada kaasaegsete ravimeetodite ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus kõigile vähipatsientidele,“ märkis Baburin.

Aleksei Baburin kaitses doktoritööd „Rinnavähihaigestumus, -suremus ja -elulemus Eestis tervishoiusüsteemi muutuste ja sõeluuringu kontekstis“ 22. novembril. Töö juhendajad on Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur Kaire Innos ja Tartu Ülikooli epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang.