Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas teisipäevasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna COVID-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega eelmisel nädalal valitsus ühineda otsustas.

Kiik märkis, et Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riski, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt teiste Euroopa Liidu riikidega.

Vaktsineerima loodetakse hakata tuleva aasta alguses

Nii riigiasutused kui tervishoiusüsteem teevad ministri sõnul ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega.

Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem.

Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax.

AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini umbes 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga umbes 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga umbes 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga umbes 330 000 inimesele, Moderna lepinguga umbes 117 000 inimesele.

Vaktsiinid tarnitakse järk-järgult mitme kvartali jooksul

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgimine).

Eesti korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Kiik täpsustas, et vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul.

Esmalt vaktsineeritakse riskirühmad

Ta lisas, et juba suve algul kaardistati riskirühmad, kellele soovitakse võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras.

Riskirühmad on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed,  hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad.

COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.

Vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused tagatakse terviseametis. Ettevalmistused vaktsiinide hoiustamiseks ja transpordiks vaktsineerimispunktidesse ning vaktsineerimise korraldamiseks (sh vaktsineerijate koolitamiseks) on käimas.

Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused.

EL-ile on esitatud kaks müügiloa taotlust

Pfizer ja BioNTech on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks COVID-19 vaktsiinile BNT162b2.

Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul.

See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA1273).

Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul.

Ka see tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.

Toimetas Triin Raestik