Süsteem hõlmab emotsionaalset ja kogukondlikku tuge, psühholoogilist nõustamist ja muid ressursse, mis aitavad inimestel tulla toime traumaatiliste sündmustega, leevendada stressi, leida jõudu ja lootust rasketel aegadel ning saada õigeaegset ja asjakohast abi sõltuvalt nende vaimse tervise vajadustest ja seisundist. Õppuse viivad läbi valdkonna tipptegijad, kellel on pikaajaline kogemus MHPSS rakendamisest kriisikolletes, muuhulgas Ukraina sõja kontekstis.
Maailma terviseorganisatsiooni eksperdi, psühhiaater Fahmy Hanna sõnul on valdkondadeüleste simulatsiooniharjutuste ja seminaride programm “Building Better Before” maailmas ainulaadne algatus. „Programm tugevdab valitsuste ja organisatsioonide kriisivalmidust ning aitab leevendada kriiside käigus tekkida võivaid vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaoluga seotud riske,” sõnas ta.
“Eesti on oma järjepidevate ulatuslike sammudega ja riikliku tegevuskavaga olnud selgelt üks ülemaailmseid teejuhte MHPSS alase valmisoleku osas, olles Skandinaavia kõrval üks esimestest riikidest, kus MHPSS raamistik on leidmas juurutamist riiklikul tasandil. Sellest lähtuvalt on meil väga hea meel, et selline rahvusvaheliselt oluline tippsündmus saab toimuda just siin,“ märkis dr Fahmy Hanna.
Riiklikult oluline prioriteet
„Kriisivalmiduse säilitamine ja suurendamine on Eesti jaoks riiklikult oluline prioriteet, mille lahutamatuks osaks on ka vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe efektiivne pakkumine,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Rahvusvaheline koostöö ja võimalus võõrustada valdkonna olulist tippkoolitust Eestis aitab tugevdada nii meie sektoriteülest kriisivõrgustikku kui koostööd muu maailmaga, andes meile suurepärase võimaluse õppida valdkonna tipptegijatelt. Sellega kindlustame oma valmidust ja võimekust edaspidiste suuremahuliste kriiside korral vajadusel kohaselt reageerida ja pakkuda vaimse tervise tuge abivajajatele veelgi kiiremalt ja süsteemsemalt.”
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai sõnul on psühhosotsiaalne heaolu meist igaühe asi. „On oluline tõdemus, et mastaapsete kriiside korral, nagu kroonviirusest tulenenud ebakindlused ühiskonnas või meie lähedal tegutsev aktiivne sõjakolle, ei ole inimestele vajaliku vaimse tervise toe korraldamine kitsalt tervishoiuteenuste või psühholoogilise ravi pakkumise küsimus – sellisel viisil puudub meil lihtsalt võimekus jõuda piisaval hulgal abivajajateni,” rääkis ta.
“Igal sektoril ja inimestega töötaval elukutsel on sellises olukorras oma roll, et kaitsta ja edendada kogukonna heaolu ning toetada neid, kellel juba on varasemad häired või need kriisiolukorras tekivad. Olenemata valdkonnast tuleb kõigis otsustes lähtuda eelkõige inimeste heaolust ja tegelikest vajadustest. Selliselt saame senisest efektiivsemalt aidata inimestel kriisisituatsioonidega toime tulla,” lisas Anniki Lai.
