Erinevate mRNA vaktsiinide kombineerimise kohta on vähem tõendeid, kuid sellegipoolest on neid piisavalt näitamaks, et sellist lähenemisviisi saab kasutada nt vaktsineerimiskampaaniate paindlikkuse tõstmisel. mRNA vaktsiinide kombineerimise mõju müokardiidi riski suurenemisele uuritakse.
Vektorvaktsiini manustamist teise annusena pärast mRNA vaktsiini võib kaaluda juhul, kui on probleeme mRNA vaktsiinide kättesaadavusega, kuid olemasolevate andmete põhjal võib see olla immunoloogilisest seisukohast vähem kasulik kui vastupidine kasutusjärjekord.
mRNA ja vektorvaktsiinide kombineerimist immuunpuudulikkusega inimestel tuleb veel uurida.
Ka tõhustusdoosi puhul võiks vaktsiine miksida
Praegused andmed näitavad, et vaktsiinide kombineerimine kolmanda annuse korral on immuunvastuse osas sama hea või paremgi kui siis, kui kolmas annus on sama, mis esimesed kaks annust. Skeem, kus pärast esmast vaktsineerimist vektorvaktsiiniga kasutatakse tõhustusannuseks mRNA vaktsiini, on immunogeensem kui vastupidine skeem. Ohutusprofiil on praeguste andmete järgi nii vaktsiinide kombineerimisel kui ka sama vaktsiini kasutamise korral sarnane.
Vaktsiinide kombineerimine võib olla võimalus parandada vaktsiinist saadavat kaitset. Samuti võimaldab see paindlikkust, kui vaktsiinide kättesaadavusega on probleeme. Isegi kui praegu soovitatakse tõhustusannus manustada 6 kuud pärast teist annust, võib praeguste andmete järgi ja rahvatervislikel kaalutlusel tõhustusannust manustada juba kolm kuud pärast esmast vaktsineerimist.
Praeguste ohutusandmete põhjal on teada, et vektorvaktsiinid ja mRNA vaktsiin Spikevax tekitavad kombineeritud tõhustusannusena rohkem kohalikke ja süsteemseid kõrvaltoimeid. Harvade kõrvaltoimete (nt müokardiit) esinemissageduse kohta jätkatakse andmete kogumist nii kombineeritud kui ka ühte vaktsiini kasutavate vaktsineerimiskuuride korral.