„Andmete vaba liikumist tuleb soodustada ja hõlbustada, et suurendada üksikisikute ja ühiskonna saadavat kasu tänu uuringutes osalejatele,“ selgitasid Kingo ja Kaarna. Kiire lahenduse leidmine on hädavajalik nii juba käivate kui ka alles planeeritavate uuringute tarbeks.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Jaak Vilo sõnul on tervise- ja geneetikaandmete analüüsi olulisemaid küsimusi nende korratavus eri riikide, rahvaste ja tervishoiusüsteemide puhul. „Ainus viis saada adekvaatset teadmist on luua võimalused rahvusvaheliseks koostööks andmete või andmeanalüüside jagamisel ja kombineerimisel,“ selgitas Vilo. „Kui terviseandmed võivad sisaldada privaatsusriske, siis näiteks viirust ja selle mutatsioone kirjeldavad andmed ning laiemalt avaliku rahastuse toel kogutud teadusandmed peaksid olema rahvusvaheliselt kättesaadavad paljudele teadlastele. Terviseandmete kaitsmiseks saame kasutada krüptograafilisi meetmeid või standardiseeritud kohortide võrgustikke, mida kasutatakse hajutatud andmeanalüüsiks ilma alusandmeid riikideüleselt kokku ühendamata,“ selgitas Vilo.

9. aprillil avaldatud aruandes „Isiklike terviseandmete rahvusvaheline jagamine teaduse tarbeks“ kutsuvadki Euroopa Akadeemiate Ühendus (ALLEA), Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC) ja Euroopa Meditsiiniakadeemiate Föderatsioon (FEAM) Euroopa Liidu poliitikuid koostööle, et ületada takistused pseudonüümitud terviseandmete jagamisel teadlastega väljaspool EL-i ja EMP-d. Aruandes keskenduvad teadlased sellele, kuidas üleilmne andmete jagamine edendab teadust, kirjeldavad väljakutseid, mis on mõjutatud andmekaitse-eeskirjadest, ja pakuvad välja võimalikke lahendusi olemasolevate õigusaktide kohandamiseks ja edasiarendamiseks.