Vähi tekkimises mängivad märkimisväärset rolli ka negatiivsed käitumismustrid nagu tubaka ja alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja sellega seotud ülekaal. Haigekassa lähimate aastate selgeks tegevussuunaks on seega ka inimeste terviseteadlikkuse kasvatamine, mis aitab kaasa nende oskustele oma tervist paremini hoida.

Kui inimene on juba vähki haigestunud, mängib ravis olulisimat rolli haiguse õigeaegne diagnoosimine. Riigikontrollile saadetud vastuskirjas tõi haigekassa välja ka vajaduse riikliku sõeluuringute juhtrühma moodustamise järele, et senisest paremini tagada käimasolevate sõeluuringute terviklik toimimine ja arendamine ning võimalike uute sõeluuringute kasutuselevõtt. „Oleme nõus võtma sõeluuringute korraldamise tervikvastutuse ja juhtimise haigekassasse, sest hetkel on vastutus hajutatud erinevate asutuste vahel,“ ütles Parv. 

Haigekassa näeb suurt potentsiaali ka sõeluuringule kutsumise paremal sihtimisel ning korduvkutsete saatmisel. Samuti tuleks senisest veelgi enam kaasata ennetustegevustesse esmatasandi tervisekeskuseid, millest osades saab juba sellest aastast osaleda emakakaelavähi sõeluuringul. Lisaks on käimas Tervise Arengu Instituudi algatatud HPV kodutestimise pilootuuring. Plaanis on mugavamaks muuta ka sõeluuringule registreerumine läbi üleriigilise digiregistratuuri.

Efektiivseks vähiraviks on oluline, et ka tervishoiuteenused oleksid kättesaadavad, sujuvad ning disainitud erinevate sihtgruppide vaatenurgast neile sobivaks. Parve sõnul on teenusedisaini suurim klient avalik sektor ja sellest omakorda tervishoid. Sel aastal on haigekassa juhtimisel kaardistatud emakakaelavähi skriiningprogrammi teekond, millest saadud teavet koos arendusvajadustega kasutatakse ka teiste sõeluuringute tõhustamisel.

Pahaloomuliste kasvajate ennetuses ja ravis peab haigekassa oluliseks kasvajahaigele tervikliku raviteekonna tagamist ning selles osas käivad ettevalmistused. Hetkel rahastatakse näidisprojektide konkursil arendust, mis võimaldab jagada vähipatsiendi raviandmete kasutamist nii vähikeskuses kui esmatasandil.

Keda oodatakse sõeluuringule?

2020. aastal oli rinnavähi osas sõeluuringutega hõlmatud 52% sihtrühmast, jämesoolevähi puhul 50% ja emakakaelavähi puhul 42% sihtrühmast. Eestis on seatud eesmärgiks, et sõeluuringutest võtab osa vähemalt 70% sihtrühmast.

Käesoleva aasta esimesel üheksal kuul oli rinnavähi sõeluuringus osalenute hõlmatus 13% enam kui mullu samal perioodil. Emakakaelavähi ja jämesoolevähi puhul on hõlmatus jäänud samale tasemele. 2021 aasta algusest alates saavad sõeluuringutel osaleda ka ravikindlustuseta isikud, mis suurendab sihtgrupi suurust.

2021. aastal on oodatud rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi sünniaastaga 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991. Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastaga 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961. Kõik selle aasta sees kutsutud inimesed saavad sõeluuringul osaleda veel ka 2022. aasta jaanuaris.

2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972. Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse tuleval aastal mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.