Haigestumise intensiivsus langes madalale tasemele

Foto: Pixabay

Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel madal. Languse foonil on delta tüve osakaal jätkuvalt kasvanud, kuid see on olnud oodatust aeglasem.

25. nädala jooksul lisandus 165 haigusjuhtu. Võrreldes 24. nädalaga langes juhtude koguarv 41,5% ning langes ka nakatamiskordaja ehk R, mis on üle-eestiliselt 0,67.

„Kindlasti peab arvestama, et langus võib osaliselt olla mõjutatud jaanipäeva aegsest madalamast testimise intensiivsusest,“ märkis terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. 

25. nädalal suurenes nakatumine tervishoiuasutustes, teadmata nakatumiskohaga juhtude osakaal ning oluliselt kasvas sisse toodud juhtude osakaal. Reisimisega oli seotud 49 juhtu, mis moodustas ligi 30% kõikidest juhtudest. Enim toodi haigusjuhte sisse Venemaalt (32 juhtu). Vähenes nakatumiste osakaal perekonnas, tööl ja tutvusringkonnas. Nakatumiskoht jäi teadmata 33,4% juhtudest.

Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 73,9% ja ilma sümptomiteta 26,1% haigestunute üldarvust. Asümptomaatiliste haigusjuhtude osakaal suurenes.

Sepa kinnitusel ei ole delta tüve osakaalu kasv seni haigestumise kasvu põhjustanud ning siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud. SYNLABi andmetel on delta tüvi kasvanud 33%-ni, kuid kasv on olnud oodatust aeglasem.

„Viimasest võib järeldada, et senine seire ja kontroll delta tüvega nakatunute üle on olnud tõhus, kuid sissetoodud juhtude arv pidevalt suureneb, mistõttu on oluline valvsust mitte kaotada,“ lisas Sepp.

25. nädalal kinnitati sekveneerimise käigus 47 delta tüve, neist 3 sisse toodud ja 44 kohalikku juhtu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.