Töö on käinud alates suvest

Kiik ütles, et vaktsineerimisplaani on avalikult pressikonverentsil tutvustatud, vabariigi valitsus on selle heaks kiitnud eelmisel nädalal. Töö vaktsineerimise korralduse ettevalmistamise, vajalike protseduuride tegemisega on käinud läbi suve ja läbi sügise.

“Meie soov ja eesmärk algusest peale oli avaldada vaktsineerimisplaan siis, kui meil on piisavalt palju ajakohast infot just nimelt vaktsiiniarenduste kohta, mitte teha seda näiteks keset suve, kui seda infot ega teadmist ei olnud ei meil ega Euroopa Liidu tasandil,” lisas minister.

Saare süüdistused on arusaamatud

Küsimusele, kas Simmo Saare juttu tuleb suhtuda emotsionaalse eelarvamusega, vastas Kiik, et terviseameti esindaja väited teevad meele kurvaks.

“See jutt on ausalt öeldes päris kurb, sest inimene kritiseerib ja laimab oma kolleegide tööd, sotsiaalministeeriumi valitsemisala tööd. Tegelikkuses on Eesti tervishoiuvaldkond teinud väga palju ületunde ja tõsiseid jõupingutusi, et viiruse levikut hoida kontrolli all, samal ajal teha ettevalmistusi vaktsineerimiseks,” selgitas Kiik.

Tema sõnul on juba tehtud vajalikud hanked, juba on Eestis olemas kaks külmutusseadet vaktsiinide säilitamiseks ning neid on veel tulemas.

“Nii et selles vaates kõik sellised vastupidised väited ja süüdistused on arusaamatud. Siin on kaks varianti: kas tegemist on pahatahtliku käitumisega või ei olnud kursis tegeliku tööga,” leidis minister.

Esimesed kaitsesüstid tehakse Harjumaal ja Ida-Virumaal

Esimese koroonavaktsiini tarne suurus saab olema 9750 doosi ning edasi on Kiige sõnul küsimus selles, kas Eesti saab kokkuleppele, et järgnevad tarned oleksid juba suuremad või hakkabki vaktsiini tulema väiksemates kogustes. See sõltub ka vaktsiinitootjast, hetkel käib jutt Pfizer-BioNTechist.

Plaanide järgi on Eestis kavas teha esimene koroonavaktsiini süstimine 27. detsembril. Kiige sõnul alustatakse Ida-Virumaa, Tallinna ja Tartu tervishoiutöötajatest ehk piirkondadest, kus Covid-19 levik on suurem.