Möödunud nädala nakatumistest kõneldes ütles Härma, et 73 protsenti nakkusjuhtudest oli Harjumaale ja Ida-Virumaale. Ta tõi aga välja, et mõlemas maakonnas on näha stabiliseerumise märke. Kõige suurem nakkusjuhtude juurdekasv oli Pärnu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Valgamaal.
Pühadeperioodil suurenes Härma sõnul vanemaealiste ning ka 20-29-aastaste nakatumine koroonaviirusesse. Härma tõi ka välja, et kuna üle 70-aastaste hulgas oli palju haigusjuhte, siis arvatavasti suureneb peatselt ka haiglaravi vajate arv. “Kui see peaks juhtuma, toimub see plaanilise ravi arvelt,” nentis ta.
Veebruari alguses loodetakse hakata vaktsineerima kodus elavaid riskigruppi kuulujaid
Mari-Anne Härma märkis, et vaktsineerimine kulgeb Eestis plaanipäraselt, aga kõigi soove kahjuks täita ei saa, sest nõudlus on suur ja vaktsiini nii palju pole.
“Hea uudis on see, et nädalane vaktsineeritute arv ületab nädalast nakatunute arvu,” lausus ta ning kinnitas, et selle aasta sees saavad kõik soovijad siiski vaktsineeritud.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann täiendas, et praeguseks on immuniseeritud kiirabitöötajad, perearstid ja haiglatöötajad. Kümnes hooldekodus on vaktsineerimine lõpufaasis ja järgmiste nädalate kestel on plaanis vaktsineerida kõik hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad. Hambaarstiteenuse osutajaid hakatakse kaitsesüstimisele kutsuma 25. jaanuaril.
Friedemann avvaldas, et eebruari alguses on plaanis alustada kõigi üle 80-aastaste Eesti elanike vaktsineerimisega koroonaviiruse vastu. Kui see riskigrupp on immuniseeritud, kutsutakse vaktsineerimisele üle 70-aastased kaasuvate haigustega inimesed, seejärel kõik kaasuvate haigustega patsiendid olenemata vanusest.