Üle poole kolletest on seotud töökohtadega

Härma tõi välja, et kui varem mõjutas COVID-19 olukorda eelkõige Ida-Virumaa kasvutrend, siis praegu on näha, et Ida-Virumaal on nakatunute lisanudmise osas selge langus ja nakkusahelad on välja joonistunud. Aina enam lisandub nakatunuid aga Harjumaal ja kõvera pöörasid kasvule muidugi ka äsja selgunud Raplamaa hooldekodus haigestunud.

„Võrreldes ülemöödunud nädalaga lisandus eelmisel nädalal peaaegu 70% rohkem uusi juhte,“ netis Härma. Ta täpsustas, et Eestis on teisipäevase seisuga 23 aktiivset koroonakollet, üle poole neist on seotud töökohtadega, seejärel tulevad aktiivsed koolikolded ja neidki saab tegelikult seostada haigena tööl käimisega.

Laste seas oli haigestumist vähem, kuid võib kinnitada, et ligi pooled neist said haiguse pereringis. Vähem oli seekord nakatunuid ka üle 70aastaste hulgas.

Veerand testitutest oli haigustunnusteta

Härma tõi välja, et suurenemas on asümptomaatiliste haigestunute osakaal ning ligi veerand eelmisel nädalal testitutest oli haigustunnusteta.

“Praegu ei ole loota, et meil läheb ilusamaks. Seame ennast valmis, et suvi on läbi ja saabumas on viiruste hooaeg. Kui kahtlustate kontakti COVID-haigega, jälgige hoolikalt kasvõi kergeid haigusnähte, näiteks peavalu ja pisut kriipiv kurk. Prageu saab testima väga kiiresti. Kui vähegi on kahtlus pöörduge arstile, et veenduda, kas tegemist on koroonaviirusega või mitte – nii kaitsete ennast ja teisi,“ pani Härma südamele.

Ta lisas, et veel ei ole olukord halb, kuid kui testimise maht väheneb ja positiivsete testide osakaal kasvab, nagu praegu, siis on suur risk viiruse varjatud levikuks.

„Kui haigus väljub kontolli alt, võib koormus haiglatele järsult kasvada ja see on üks oluline ohukoht, millele peame tähelepanu pöörama,“ ütles Härma.