“Varem pakkusime veebivestluse teel nõustamist vaid vaegkuuljatele, kuid näeme, et selline lahendus pakub teenuse mugavamat kasutamist ka paljudele teistele. Oluline on teada, et veebi kaudu ei osutata anonüümset nõustamist ning pöördumistele vastatakse eesti keeles,” märkis  tervisekassa perearstiabiteenuse haldur Anu Valli.

Ravimiretsepte igapäevaselt pikendada ei saa

Perearsti nõuandetelefoni kaudu saab hinnata tervisemure tõsidust  ja tegutsemisjuhised esmaseks abiks, lihtsamate olukordade puhul ka koduseks raviks.

“Nõuandeliin osutub eriti vajalikuks ajal, mil oma perearst ei ole kättesaadav. Lisaks kiirele tervisenõu küsimisele saab 1220 kaudu pikendada retsepte või teha terviseportaali märke töövõimetuslehe avamise kohta,” tutvustas Valli. Retseptide ja töövõimetuslehtede osas on abi kättesaadav alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning riiklikel pühadel.

Koostöös perearstide ja apteekritega on tänaseks üle täpsustatud ka nõuandetelefonilt retseptide väljastamise reeglid. Nende kohaselt saab vajadusel pikendada varem väljakirjutatud ravimi kordusretsepte reede õhtuti kell 17.00–22.00 ning nädalavahetustel ja riigipühadel kell 8.00–22.00.

Nõuandetelefoni arst või õde ei väljasta retsepte rahustitele, potentsiravimitele, uinutitele, psühhotroopsetele ravimitele, antibiootikumidele, narkootilistele ravimitele või tugevatoimelistele valuvaigistitele.

Perearsti nõuandeliin nõustatab igapäevaselt keskmiselt 750 inimest

Kantar EMORi 2024. aasta lõpus läbi viidud uuringu andmetel on 89% Eesti elanikest teadlikud perearsti nõuandetelefonist ja 38% on sealt tervisealast nõu küsinud.

„Kõige rohkem helistatakse nõustajatele siis, kui enda perearst ei ole kättesaadav. Kõnede hulk suureneb alates reede pärastlõunast ja püsib kõrge kogu nädalavahetuse jooksul. Kui nädala sees on päevas ligi 700 kõnet, siis nädalavahetusel ulatub see kuni tuhande kõneni päevas,“ rääkis Timošova.

Perearsti nõuandetelefoni isikustatud nõustamist kasutati mullu enam kui 10 925 korral. Isikustatud nõustamise käigus küsiti kõige sagedamini ravimiretseptide pikendamist (6290 korral), samuti pöörduti palju vajadusega teha tervise infosüsteemi märge töövõimetuslehe avamise kohta (3756 juhul).

Enamlevinud tervisemured, millega nõuandetelefonile pöördutakse, on seotud viirushaiguste ja nende sümptomite leevendamisega. Samuti küsitakse tihti abi krooniliste haiguste ägenemiste, traumade ja pisivigastuste korral. Paljudel on ka tervishoiusüsteemi korraldusega seotud küsimusi.