Teadur märkis, et uimastite tarvitamine või nendega eksperimenteerimine on sageli noorte üks eluetapp, millest vanemaks saades välja kasvatakse. Igasuguse uimastite tarvitamisega kaasnevad ohud ning tagajärjeks võivad olla mitmeid terviseprobleemid, füüsilised ja vaimsed traumad ning äärmisel juhul ka inimese surm.
“Üheks viisiks, kuidas uimastite tarvitamise periood turvalisemalt üle elada, on kujundada tarvitamise keskkond ohutumaks ja tegeleda kahjude vähendamisega, mis aitab inimestel vähem riskeerivalt käituda,” tõi Abel-Ollo välja.
“Siiani oleme Eestis keskendunud peamiselt juba sõltuvuses olevate inimeste abistamisele, pakkudes neile nii ravi kui ka nõustamist. Peame rohkem tähelepanu pöörama nendele, kes tarvitavad meelelahutuslikul eesmärgil ja ei ole veel sõltuvuses, et hoida ära probleemide teke või süvenemine,“ lisas teadur.
Võrreldes teiste linnadega tarbitakse Tartus ja Narvas kordades rohkem alkoholi
Reoveest on Eestis narkootikume seiratud ka 2019. aastal Tallinnas ning 2020. aastal Tallinnas ja Pärnus.
Kui võrrelda Tartu ja Narva 2021. aasta reoveenäitajaid 2020. aasta Tallinna ja Pärnu omadega, saab öelda, et Tallinna reovee narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide nädala keskmine kontsentratsioon on uuringus osalenud linnadest seni kõrgeim. Samas Tartu laupäevased amfetamiini, metamfetamiini ja kokaiini tarvitamise näitajad 1000 elaniku kohta olid suuremad kui 2020. aasta Tallinna uuringunädala näitajad.
Tartus ja Narvas on võrreldes teiste linnadega kordades suurem etanooli ja nikotiini tarvitamine. Kui Tallinnas oli uuringunädala keskmine etanooli kogus 1000 elaniku kohta ööpäevas 36 kg, siis Tartus 150 kg ja Narvas 145 kg.