Suvest lõpetavad Viljandimaal töö pensioniikka jõudnud Võhma perearst Marika Sarits ja Abja-Paluoja arst Anne Ladva, kellega koos lahkub sama perearstipraksise abiarst Peeter Kudu. Viljandist läheb suvel Hiiumaale tööle Helve Kansi ning üsna hiljuti teatas Viljandi perearst Rita Sarapuu, et lõpetab töö oktoobrist.
Kõige raskemas seisus on esialgu Mulgi vald, sest seal jääb juulist perearstita rohkem kui 3500 inimest. Samas on vallavanem Imre Jugomäe sõnul üsna suur lootus, et vajalik tohter ikkagi leitakse, ning selleks asutab vallavolikogu kuu lõpus ettevõtte, mis perearsti tööle võtaks.
Nii Jugomäe kui osaühingu Viljandi Tervisekeskus juhatuse liige Ülle Lumi tõid perearstide nappuse ühe põhjusena välja asjaolu, et perearstilt oodatakse Eestis korraga nii ettevõtjaks kui arstiks olemist.
“Eestis saab perearst töötada kas enda või kolleegi asutatud osaühingus või omavalitsusele kuuluvas ettevõttes,” selgitas Lumi. Valdadele või linnadele kuuluvaid arstifirmasid on Eestis napilt ja nii on enamiku praksiste pidaja ka ärilises mõttes arst.
Imre Jugomäe kutsus paar nädalat tagasi Mulgi valda Eesti noorte perearstide seltsi esindajad, et koos otsida võimalusi, kuidas Abja-Paluoja-sugusesse väikelinna arsti leida. “Ma sain selgeks, et mis tahes teist valikut tehes oleks arstil vähem tööd ja suurem tasu kui perearstil,” nentis Jugomäe.
Töökoormuse vahe tulebki sisse just nende tegevustega, mida arstina palgatööd tegevad inimesed kogema ei pea. “Pole raamatupidamist, asendajate otsimist, tööjõuprobleeme,” kirjeldas Jugomäe töid, millega näiteks haiglas töötav eriarst kokku puutuma ei pea.
Et oma elanikele mingit lahendust pakkuda, asuski Mulgi vallavõim otsima võimalust palgata perearst enda loodavasse ettevõttesse. Seejuures võtaks vald enda kanda kõik need rollid, mis on äriühingus meditsiinivälised. Ja see on pannud jää liikuma, sest Jugomäe sõnul on leitud arst, kes sellisel tingimusel oleks põhimõtteliselt valmis tööle tulema.
