Nakatumiskordaja R on 1,1 ja nii jätkates võib Härma sõnul juhtuda, et veebruari lõpuks on päevane nakatunute arv üle 800 ning märtsi alguses üle 1000.
Peamiselt nakatuti koduses ringis. Koju toodi nakkus enamasti töölt või koolist, aga ka sõpradelt või huviringidest. Paljudel juhtudel jäi nakkusallikas paraku teadmata.
Just suur teadmata nakkusallikate osakaal on Härma sõnul jätkuvalt peamine murekoht – see viitab, et Eestis on koroonaviiruse epideemiline levik ja nakkust võib saada igaltpoolt, kus inimesed omavahel kokku puutuvad.
“Peame säilitama kriitilist meelt ürituste suhtes. Kui midagi on lubatud korraldada, ei tähenda see tingimata, et peaks seda tegema või et üritusel oslaemine on ohutu ja mõistlik,” toonitas terviseameti asejuht.
Ta toonitas, et oluline on läbi mõelda kõik tegevused ja käigud, kus võib kokku puutuda teiste inimestega. Praegu ei peaks võtma osa meelelahutusüritustest, ei tohiks suguvõsa ja vanavanematega kohtuda, tuleks vältida rahvakogunemis, ka spordiüritusi, näitusi, konverentse.
Koolivaheajal tuleks tegevused suunata õue. Kuid laste ajaveetmist planeerides peaks mõtlema, et lapsed läviksid väikestes sotsiaalsetes ringides, ehk näiteks klassikaaslased omavahel. Kidnlasti tuleks ära jätta külaskäigud ja reisid.
Härma tõi välja, et Eestis on tuvastatud 45 Inglismaa päritolu COVID-19 mutatsioonitüve ja lisaks ka üks Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) päritolu mutatsioon.
