Suuri haiguskoldeid Härma sõnul ei ole, kuid rühmaviisilisi haigestumisi tuleb ette. Kõige enam esineb neid töökohtades ja hoolekandeasutustes ning ka koolides. Koolidega seotud kollete arv pea kahekordistus viimase nädalaga ja tõusis 15-lt 27-le.

Enim nakatunuid on nädala kestel tulnud juurde tööealiste sekka. Kuid suurim hüpe toimus 10–19aastaste laste seas, kus juurdekasv oli koguni 40 protsenti.

Kolmandik nakatumise kohtadest jääb endiselt teadmata ja kolmandik nakatub pereringis. Töölt nakkuse saanute osakaal oli 13 protsenti.

Lisaks peredele, töökohtadele ja koolidele on nakkuskohtadest esile kerkinud sõpruskonnad, naabrid ning ka lastekodud, huvitegevused ja sportimine.

Ligi poolde nakatunud lastest on viiruse saanud kodust, 24 protsenti koolist. Tööealistest 37 protsenti ei tea, kust nad nakkuse said, kolmandik nakatus kodus ja 18 protsenti tööl.

Sissetoodud juhtude osakaal on Härma sõnul natuke langenud ning on varasema pikalt püsinud 3 protsendi asemel nüüd 2 protsenti. Venemaalt toodi sisse 21, Soomest 8 ja Rootsist 7 juhtu.

Härma tõi välja, et eelmisel nädalal lisandus 42 surmajuhtu, enamikul olid kaasnevad terviseprobleemid.

Mõeldes peatselt saabuvale koolivaheajale nentis Härma, et varasemad vaheajad on näidanud, et suuremad reisimised sel ajal toovad kaasa ka rohkem nakatunuid.

“Panen südamele, et võtame veel see koolivaheaeg rahulikult, ei lähe välismaale. Naudime ilusat suusa- ja kelguilma, aga valime nõlvad, kus rahvast on vähem,” toonitas Härma.

Härma avaldas veel, et hoolekandeasutustes on juba palju vaktsineerituid, kuid praegu on vara öelda, kas vaktsineerimine on mõjutanud haiguse levikut.

Küll kinnitas ta, et tervishoiutöötajate seas on vaktsineerimise järel näha olnud nakatumise langust.