Härma avaldas, et teadmata nakkusallikaga nakatunute osakaal eelmisel nädalal oli väiksem kui üle-eelmisel ning see on olnud suhteliselt stabiilne. Näha on aga, et haigestuvad tööealised inimesed ning tööealiste seas lisandub aina enam reisimisega seotud juhtusid ning nende osakaal on tõusnud 21 protsendini.

“Nägime 45 sissetoodud juhtu. See on viimaste kuude kõige kõrgem number. Aprillis lisandus meile kahe nädalaga 64 juhtu, nüüd aga tuli 45 juhtu nädalaga. Eristuvad Ukrainast ja Venemaalt tulnud ning ka paar tükki Rootsist,” tõi Härma välja.

Ta lisas, et Euroopas kasvavad nii haigestumine kui ka suremus, viimane on küll õnneks vaid nõrgas kasvutrendis.

“Me näeme, et haigestumine sisse tulnud juhtude puhul on kõrgenenud. Me nägime seda ka kevadel, kui oli koolivaheaeg,” prognoosis Härma, et pärast koolivaheaga suureneb nakatunute hulk tõenäoliselt ka seekord.

Eelmisel nädalal tehti tavapärasest vähem koroonaproove

Härma ütles ka, et eelmisel nädalal võeti tavapärasega võrreles vähem koroonaproove – vähenes nii perearstide tellitud kui ka piiril tehtavate testide hulk. Lõppkokkuvõttes oli proove siiski üsna suur hulk. Positiivsete testide osakaal jääb alla 3% ning see tähendab, et suur osa inimestest, kes lähevad proovi andma, kannavad mõnd muud haigust.

“Meieni jõuab infot, et lähikontaktsed on rohkem hakanud tegema tasulisi teste, et selgitada kas nad on nakkuse saanud. Ohukoht on aga see, et kui test tehakse liiga vara ja haigus ei ole avaldunud, siis tekib vale turvalisus, et ta on negatiivne,” tõi Härma välja ühe murekoha.

Ta pani südamele, et kui negatiivne analüüsivastus ei anna lubadust, et inimene ei kanna nakkust. “Tasub oodata 4–5 päeva pärast lähikontakti enne testi tegemist ja isegi siis ei pruugi inimene kindlalt negatiivne olla, sümptomid võivad avalduda ka 14 päeva hiljem.”

Sotsiaalminister Tanel Kiik nõustus Mari-Anne Härmaga ja lausus, et stabiliseerunud nakatumisnäitajad ei ole märk, et tohib rahulikumalt võtta.

Ei maksa luua illusiooni, et reisimine on Eestis olemisest ohutum

“Koolivaheajal me kõik soovime võtta rahulikumalt. Ja akusid laadida, perega aega veeta. Minu sügav soovitus on teha seda kodumaal, pereringis ja teha seda looduses. Hingata värsket õhku. Pigem mitte reisida. On väga vähe riike, kus on Eestiga sama nakkuskordaja või veel väiksem,” rääkis Kiik.

Minister lisas, et turismiettevõtetel ei maksaks väita seda, et reisimine on ohutum kui Eestis olemine.

“Palun sellega arvestada inimestel, et on vältimatuid reisimiste vajadusi, kuid ei maksa luua illusioone, et reisimine saaks olla tervise seisukohalt ohutum käitumine. Soovitus vanematele, et kui me kõik soovime, et saaksime jätkata kontaktõppega ja raviga, siis see ei ole valitsuse ainupädevus, vaid see sõltub igast lapsevanemast ja inimesest,” oli Kiik resoluutne.

Minister toonitas, et koolivaheaeg võib olla raskeks murdepunktiks ja siis selgub, kas meil on võimalik jätkata tavapärase eluga või tuleb minna raskemat teed.