Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringust selgub, et paranenud on inimeste hinnang oma tervisele, kuid sagenenud on vaimse tervise probleemid, pikenenud ekraani taga veedetav aeg ja kasvanud kanepitarvitamine nooremate täiskasvanute seas. 

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib iga kahe aasta järel läbi tervisekäitumise uuringut 16-64 aastaste elanike seas. 2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57 protsenti Eesti inimestest, mis on seitsme protsendi võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Samas pole muutunud oma tervisele halva hinnangu andnud elanike, nagu ka pikaajaliste terviseprobleemide ega haigusest tingitud tegevuspiirangute osakaal. Haiguse tõttu töölt või koolist puudumisi ning töövõimetuspensioni või toetuste saajaid oli veidi enam kui kaks aastat tagasi.

Vaimne tervis pole kiita

Viimase kahe aasta võrdlus toob ühe probleemina välja, et Eesti inimesed tajuvad oma vaimset tervist varasemast halvemana. Uuring viidi läbi möödunud aasta märtsist juunini, mistõttu kajastub selles koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõju. Võrreldes 2018. aasta uuringuga oli 2020. aasta kevadel oluliselt suurenenud stressi tunnetamine naiste seas. Ennast õnnetuna või masenduses tundis 23 protsenti vastajatest kahe aasta taguse 17 protsendi asemel ja siin oli tõus näha nii meestel kui ka naistel. Enesetapumõtete esinemine eelkõige nooremate naiste seas on sagenenud, samuti on suurenenud rahustite ja antidepressantide kasutus elanikkonnas tervikuna.